Veeteede Ameti hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling teatas, et sel aastal leiti mõõdistuste käigus kokku 10 uut vrakki. „Leitud vrakkidest ilmselt kõige põnevam oli Hiiumaa lähedal 1941. aasta juulis saksa torpeedoga põhja lastud Nõukogude allveelaev M94,“ rääkis Väling.
Lisaks leiti vrakke Soome ja Riia lahest ning Hiiumaa lähedalt, need tunduvad olevat vanad lagunenud puulaevad. Kokku on Veeteede Ameti andmebaasis praegu 564 vrakki.
Veeteede Amet on ära mõõdistanud 23 900 ruutkilomeetrit ehk 66% Eesti merealadest ning 70% Peipsi järvest, ehk umbes 1100 ruutkilomeetrit. Hüdrograafide mõõdistuste alusel koostavad ameti kartograafid Eesti mere ja sisevete navigatsioonikaarte.
Järgmisel aastal alustab Veeteede Amet hüdrograafiliste mõõdistustega taas kevadel.
Veeteede Ameti hüdrograafialaevad Jakob Prei, EVA-320, EVA-301 ja Kaja mõõdistasid 2019. aastal kokku ligi 1164 km2 suuruse ala, sellest 1025 ruutkilomeetrit merel, 30 Peipsil järvel ja 9 Suurel-Emajõel.
2018. aastal oli mõõdistuste kogupindala ligi 1700 ruutkilomeetrit. Mõõdistamine sõltub palju ilmaoludest ning ka vee sügavusest – mida sügavam vesi, seda suurema ala saab korraga katta. Sel aastal toimusid mõõdistustööd peamiselt Läänemerel Hiiumaast ja Saaremaast läänepool, Väinamerel, Soome lahel Tallinna lähedal ja Riia lahel.
