Tänasest hakkavad kehtima riigikogus vastu võetud muudatused hädaolukorra seaduses, mis kehtestavad nõuded varjendite rajamisele uutes hoonetes. Muudatused puudutavad ka olemasolevaid suuremaid hooneid: koostada tuleb varjumisplaan ning võimalusel rajada varjumiskoht.
Päästeameti teatel peab võimalikus ohuolukorras Eesti inimeste elu ja tervis olema kaitstud. Viimastel aastatel on sagenenud ekstreemsed ilmastikuolud ja muutunud julgeolekuolukord Euroopas, mistõttu peame parandama oma varjumisvõimekust. Seadusemuudatus annab konkreetse raami ja tähtajad Eesti varjumiskindluse suurendamiseks. Nii täidame sammhaaval ligi 30 aastat kestnud tühimiku elanikkonnakaitses.
Päästeameti peadirektor Margo Klaos rõhutab: „Ohuolukorras on oluline, et inimene saab varjuda seal, kus ta parajasti viibib. Seetõttu just nendes hoonetes, kus möödub suurem osa meie ajast – kortermajad, büroo- ja ärihooned, haridus- ja hoolekandeasutused – peavad varjumisvõimalused olema hoolega läbi mõeldud.“
Mis muutub?
Jõustuv seadus seab suuremate (suletud netopind alates 1200 m2) hoonete tellijatele, omanikele ning ühistutele selged kohustused ja tähtajad:
- uutele hoonetele, mille ehitusloa või -teatise taotlus on esitatud alates 1. juulist 2026, tuleb ehitada varjend. Kui hoonet külastavad rahvahulgad, tuleb rajada avalik varjend – sellised hooned on näiteks kaubanduskeskused, hotellid, meelelahutusasutused, transporditerminalid ja spordihallid. Muudel juhtudel tuleb ehitada mitteavalik varjend.
- nii uutele kui olemasolevatele hoonetele tuleb hiljemalt 1. juuliks 2027 koostada varjumisplaan. Varjumisplaan kirjeldab, kas majas on varjend või varjumiskoht, kuidas sinna pääseb ning kuidas varjumine on korraldatud (nt kes mida teeb). Varjumisplaan tuleb koostada ka siis, kui hoones varjumine ei ole võimalik – ka see info on ohuolukorras inimestele väga oluline.
- kui olemasolevas kasutusloaga hoones varjend puudub, tuleb hoonele võimalusel rajada varjumiskoht 1. juuliks 2028. Kui varjumiskohta pole võimalik majja kohandada, tuleb läbi mõelda, kuidas hoones vahetu ohu korral tegutsetakse.
Nõuded koos täpse nimekirjaga hoonetest, mida muudatused puudutavad, on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 50 „Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord“. Et arhitektidel, projekteerijatel, arendajatel ja kohalikel omavalitsustel oleks uute nõuete rakendamisel üheselt mõistetavad tehnilised suunised, on Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse eestvedamisel koostöös laia ekspertide ringiga valmimas varjumise projekteerimisjuhis.
„Elanikkonnakaitse toimib kõige paremini siis, kui olulised otsused sünnivad koostöös. Varjendite rajamise ja varjumiskohtade kohandamise õiguslik raamistik on hea näide koostööpõhisest õigusloomest. Nii sünnivad lahendused, mis ei vasta üksnes õigusaktidele, vaid on ka igapäevases projekteerimises päriselt rakendatavad ja mis põhiline – suurendavad meie ühiskonna vastupanuvõimet erinevates kriisides,“ ütles siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna juhataja Hedi Arukase.
Tegemist on teadliku ja pikaajalise investeeringuga inimeste turvalisusesse. Muudatused rakenduvad järk-järgult, aga me kõik saame juba täna algust teha: vaata üle, et keldrid või muud sobilikud esimese korruse ruumid (nt koridorid, trepikojad) oleksid prahist ja muust tarbetust kraamist vabad.
Täpsem info ja juhised on kättesaadavad siit.
