Tänasel istungil kiitis valitsus heaks seadusemuudatused, millega tõstetakse töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust, lubatakse edaspidi ajutist töötamist töötuks olemise ajal ning täpsustatakse töötuskindlustushüvitise tingimusi seoses välismaal töötamise ning hooajatöödega. Lisaks andis valitsus heakskiidu töötasuhüvitise pikendamiseks ühe kuu võrra kinnitades selleks otsused vajalike eelarvevahendite kohta.
„Seaduse muudatusega aitame parandada inimeste majanduslikku toimetulekut töötuse perioodil, kuid samas motiveerime tööturule naasmist. Seetõttu pean õigeks, et töötuks olemise ajal on võimalik edaspidi lühiajaliselt töötada hüvitisi kaotamata ning hoida seeläbi sidet tööturuga. Ka hüvitiste tõstmine aitab meil vähendada töötute vaesusriski ning motiveerida inimesi tööotsingutel. Samuti pean oluliseks, et töötuks jäänud inimesed võiksid rahuliku südamega võtta vastu mõne hooajalise töö näiteks põllumajandussektoris ning selle lõppemisel saaksid jätkata töötuskindlustushüvitise saamist varasemast perioodist kasutamata jäänud päevade ulatuses,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik. „Jätkame juunis ka töötasu hüvitise meetmega kitsendatud tingimustel. Meede on end hästi õigustanud ning aidanud vältida koondamisi. Selle jätkamisega aitame ennekõike kriisist enim kannatanud või viiteajaga raskustesse sattunud ettevõtteid ja nende töötajaid.“
Heaks kiidetud muudatused võimaldavad edaspidi töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötada kuni viiel päeval kuus, kuid kõige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu, mis võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast ehk sel aastal 216 eurot.
Tõusevad ka töötushüvitised: esimesel sajal töötuse päeval hakkab töötuskindlustushüvitis olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning töötutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti käesoleva aasta töötasu alammäärast tõustes järgmise aasta 1. jaanuarist 189 eurolt 292 euroni, seega üle arvestusliku elatusmiinimumi kuus, mis 2019. aastal oli 221 eurot. Töötuskindlustushüvitise tõus on planeeritud võimalusel jõustuma alates 1. augustist 2020, kuid see sõltub parlamendi menetluse ajagraafikust.
Töötute hooajalise töötamise soodustamiseks muudetakse töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi nii, et peale hooajatöö lõppemist taas töötuks jäädes jätkub hüvitise maksmine, kui eelmisest hüvitise maksmise perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud.
Täpsustatakse ka töötuskindlustushüvitise arvutamist kui kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Näiteks kui inimene on töötanud viimase viie aasta jooksul 12 kuud Eestis, seejärel kuus kuud Soomes ja pärast seda kuus kuud Eestis, arvutatakse praegu tema töötuskindlustushüvitis vaid Eestis teenitud viimase kuue kuu töötasu alusel, mistõttu inimese töötuskindlustushüvitis jääb madalam. Muudatuse kohaselt võetakse edaspidi lisaks viimase kuue kuu sissetulekutele arvesse ka enne näiteks Soomes töötamist Eestis teenitud tasud.
Valitsus kiitis heaks ka töötasu hüvitamise meetme pikendamise ühe kuu võrra ning viis kaks töötukassa tasemeõppega seotud töötust ennetavat meedet Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse alla, et tagada nende rahastamine ka suurenenud töötuse korral muutes selleks tööhõiveprogrammi tingimusi. Ühtlasi tõuseb tasemeõppes osalemise toetus.
Tööandja saab taotleda töötasu jätkuhüvitist ka juunikuu eest 2020. aasta juulis. Jätkuhüvitist saab taotleda tööandja, kelle käive on eelmise aasta juunikuuga võrreldes langenud vähemalt 50% ning seda makstakse neile töötajatele, kelle töömahtu või töötasu on selle tööandja juures vähendatud, ühes kuus kuni 800 eurot brutosummana. Jätkuhüvitist makstakse üldjuhul 50% töötaja brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav brutotöötasu vähemalt 150 eurot. Edaspidi saab toetust taotleda vaid nendele töölepingu alusel töötavatele inimestele, kelle tööleping on sõlmitud enne 1. märtsi 2020.
Toetust saavad taotleda need ettevõtted, kellel ei olnud 12. märtsil maksuvõlga, kes on maksuvõlad taotluse esitamise hetkeks tasunud või kelle maksuvõlad on ajatatud. Jätkuhüvitist saab taotleda töötukassast ja selle meetme maksumuseks on planeeritud 68,9 miljonit eurot, mida rahastatakse töötuskindlustusvahenditest ja kuni 36 miljoni euro ulatuses Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditest.
