Võrreldes käesoleva aasta algusega on uute korterite hinnad kasvanud Tallinnas ja Harjumaal keskmiselt 18 protsendi võrra. Kui aasta alguses oli pakkumises olevate uute korterite keskmine hind 2792 eurot, siis nüüdseks on see tõusnud 3294 eurole, teatas Pindi Kinnisvara.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et hinnatõusu on vedanud lisaks pakkumiste puudusele ka ehitushindade järsk kallinemine.
„Ühe lihtsa kortermaja ehitamine maksab täna 1400 eurot müüdava ruutmeetri kohta, millele lisandub käibemaks. Kui me arvutame otsa ka krundi soetuskulu, trassidega liitumise ja nende välja ehitamise ning muud kõrvalkulud, siis ei ole võimalik isegi Tallinna satelliitasumites kortereid naljalt alla 2500-eurose ruutmeetri hinnaga müüa,“ selgitas Sooman.
„Kuna pakkumisi on vähe, sest arendajad olid enne koroonakriisi ettevaatlikud, hiljem aga ehitushindade kallinemise tõttu, samas aga nõudlus taastus, andis see võimaluse hindu veelgi kergitada,“ lisas ta.
Remondi mõju kinnisvara hinnale. Kuidas vältida ülemaksmist?
Suurenenud nõudlus kinnisvara vastu, sellega kaasnev hinnatõus ja vähenenud pakkumine on vähendanud ka ostjate võimalusi kinnisvaraga piisavalt tutvuda ning ostuotsuseid pikemalt vaagida, märkis Pindi Kinnisvara hindamisteenuse juht Andres Teder.
„Praegusel kinnisvaraturul võib seetõttu täheldada tihti viimistluse ehk remondi osa ületähtsustamist. Olukorra kinnisvaraturul teeb veel keerukamaks asjaolu, et ka ehitushinnad on tõusnud ja korraliku viimistluse tegijaid on raske leida ehk arvestama peab pika ooteajaga,“ selgitas ta.
Teder annab mõned kasulikud näpunäited, mida tasuks korterit ostes viimistluse osas tähele panna:
Kõigepealt peaks lähtuma sellest, mis eesmärgil ostetavat vara hakatakse kasutama. Kui remonditud korter ostetakse koduks või väljaüürimiseks, tasuks eelkõige tähele panna viimistluse kvaliteeti ja viimistlusmaterjalide kvaliteediklassi. Mida kvaliteetsem on viimistlus, seda kauem saab vara kasutada sinna lisainvesteeringuid tegemata.
Kui korter ostetakse investeeringuks perspektiivse müügikavatsusega, siis tuleks lisaks viimistlusele rohkem tähele panna ka muid vara parameetreid, nt korrus, planeering, asukoht jne, kuna neid arvestamata tekib oht vara eest üle maksta. See puudutab just värskelt remonditud kortereid, kus nn värske remondi hõng uinutab tähelepanu muudelt olulistelt vara parameetritelt. Arvestama peab aga seda, et sellise korteri väärtus võib halva asukoha ja korruselisuse tõttu peale sissekolimist või üürileandmist märgatavalt langeda, kuivõrd ei ole enam tegemist nn uhiuue korteriga ja teised vara tegurid hakkava teda rohkem mõjutama.
Korteri ülevaatusel peaks vaatama kõigepealt põrandakattematerjale, mis hakkavad kõige suuremat koormust kandma. Kõige kiiremini hakkavad kuluma odavad laminaatparketid ja odavad keraamilised plaadid. Seinte osas tasuks eelistada värvkatet tapeedile, kuna värvkate on paremini hooldatav ja ka lihtsamalt uuendatav. Samuti on korralikult paigaldatud kipsplaat parem, kui halvasti krohvitud või pahteldatud sein. Lagede (aga ka seinte osas) tasuks vältida kleebitavaid materjale või arvestada nende asendamise üsna suure kuluga, kuna nende eemaldamine kadudeta on võimatu, mis tähendab üsna mahukat uut viimistlustööd. Värvitud lagede puhul tasub uurida pahteldamise kvaliteeti, sest näiteks uue eredama valgusti puhul võib halvasti pahteldatud lagi vajada täiendavat viimistlust, see aga on tolmu tõttu ebamugav ja ka kallis töö.
Lisaks tasub uurida kohtkindla sisustuse (nt köögimööbel ja tehnika) ja sanitaartehnika kvaliteediklassi. Siin kehtib sama reegel – mida kvaliteetsem on tehnika, seda kauem saab vara kasutada lisainvesteeringuid tegemata. Eriti oluline on sanitaartehnika väljaüürimiseks mõeldud korterite puhul, kuna iga väljavahetamist vajav toode vähendab saadavat tulu.
Tähelepanelik tasub olla ka keskustest väljas olevate renoveeritud korterite ostul, eriti kui korter ostetakse lühemaks perioodiks. Siin on sama oht, et värske remont paneb vähem vaatama elamu ja asukoha puudustele. Viimistluse amortisatsiooni suurenedes hakkavad aga halb asukoht või renoveerimata elamu enam hinda negatiivselt mõjutama. Kui aga korter ostetakse elamiseks pikemaks perioodiks, siis on olukord sedavõrra parem, et varem tehtud remondi maksumus võib olla suisa pool korteri hinnast (ise seda tellides võib see isegi kallimaks minna) ning pikemal kasutamisel küll viimistlus amortiseerub, kuid tasub end ikka kasutusmugavuse tõttu ära.
Lõpetuseks – kui korter ostetakse selleks, et ise seal uus remont teha või tellida, siis tasuks pigem eelistada remontimata korterit renoveeritud majas. Kõige kulukamaks võib kujuneda osaliselt remonditud korteri uus remont, sest osa remonditud osast tuleb tavaliselt ikka ümber teha, samas on sellevõrra ostul rohkem makstud. Ja erineva viimistlustaseme või materjalidega korter jääb tavaliselt alla tervikuna ja ühtlaselt remonditud korterite hinnatasemele.
