Euroopa Komisjon avaldas kultuuri- ja loomelinnade monitori teise versiooni. Selle eesmärk on võrrelda ja edendada Euroopa linnade kultuuri- ja loomepotentsiaali, mis on hädavajalik majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks.
Pärast 2017. aastal avaldatud esimese versiooni edu esitatakse 2019. aasta versioonis ajakohastatud ülevaade Euroopa kultuurilisest ja loomingulisest rikkusest 30 riigi (sh Norra ja Šveitsi) 190 linna laiendatud valimis. Monitori looja on Euroopa Komisjoni teadus- ja teadmustalitus, Teadusuuringute Ühiskeskus, ning monitoriga on kaasas uuendatud veebitööriist, mis võimaldab linnadel lisada oma andmed põhjalikuma analüüsi ja võrdluse jaoks.
Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics, kelle vastutusalasse kuulub Teadusuuringute Ühiskeskus, ütles: „Kultuuri- ja loomelinnade monitori esimene versioon osutus edukaks, sest võimaldas Euroopa linnadel oma kultuuriväärtusi arengu huvides paremini ära kasutada. Olen kindel, et teine, laiendatud versioon on ühtviisi kasulik nii linnavalitsustele, kultuuri- ja loomesektorile kui ka kodanikele. Monitor on suurepärane näide selle kohta, kuidas Teadusuuringute Ühiskeskus saab toetada poliitikakujundajaid ning aidata parandada kodanike elukvaliteeti konkreetsete tõenduspõhiste vahendite abil.“
Teise versiooni olulisemad tähelepanekud
• Pariis (Prantsusmaa), Kopenhaagen (Taani), Firenze (Itaalia) ja Lund (Rootsi) on oma rahvastikurühmades esikohal, kusjuures Lund on 2017. aasta versiooniga võrreldes parimate linnade seas uustulnuk.
• Kultuuri- ja loomesektori töökohtade arv on kasvanud eelkõige Põhja- ja Ida-Euroopa linnades. Keskmine kasv oli ligikaudu 12% Budapestis (Ungari), Tallinnas (Eesti), Vilniuses (Leedu), Krakowis ja Wroclawis (Poola) ning Tartus (Eesti).
• Makropiirkondlikud tulemused näitavad, et Põhja-Euroopal läheb kõige paremini. Kultuurielu aktiivsuse poolest on esikohal Lääne-Euroopa, tihedalt järgnevad Põhja- ja Lõuna-Euroopa. Lääne-Euroopa on esikohal ka loomemajanduse kategoorias, edestades napilt Põhja-Euroopat. Töökohtade loomise poolest on esikohal Põhja- ja Ida-Euroopa linnad.
• Analüüsitud linnade valimis on kultuuriasutused Euroopa kodanike elukohast üldjuhul pooletunnise jalutuskäigu või vaid viieminutise rattasõidu kaugusel ja nende juurde pääseb hõlpsasti ka ühistranspordiga.
• Tulevased ELi ühtekuuluvuspoliitika fondid võiksid rohkem toetada sotsiaal-majanduslikku lähenemist ja territoriaalset ühtekuuluvust, keskendudes loovtöökohtadele ja innovatsioonile, transpordiühendustele ja valitsemisele – valdkondadele, kus on endiselt kõige suuremad puudujäägid.
• Juhtivad kultuuri- ja loomelinnad on jõukamad: kultuuri- ja loomelinnade indeksi tulemused ja linnade sissetulek on tugevas korrelatsioonis.
Kultuuri- ja loomelinnade monitori esimene versioon on inspireerinud kohalikke omavalitsusi kõikjal Euroopas. Näiteks Madrid (Hispaania) kasutas monitoris sisaldunud andmeid, et otsustada, millistele kultuuri- ja loomevaradele – nagu muuseumid, kinod, teatrid ja kunstigaleriid – Hispaania pealinna kaubamärgistrateegias keskenduda, et tõsta linna rahvusvahelist mainet. Selle tulemusena avaldas Madrid uue teabelehe „Madrid – faktid ja arvud 2018“, milles reklaamitakse linna rikkalikku kultuuriasutuste valikut. Monitor aitas Győril (Ungari) analüüsida tulevasi investeerimisvajadusi ning andis tõendid, mis toetasid linna otsust võtta vastu 2019.–2028. aasta kultuuri- ja loomemajanduse strateegia, milles määratakse kindlaks rakendatavad põhimeetmed, nagu kunstnikele loomeruumide rajamine ja disainiinkubatsioonikeskus. Umeå (Rootsi) kasutas monitori, et tõsta kohalike sidusrühmade teadlikkust rollist, mida kultuuriinvesteeringud peavad mängima jätkusuutliku majanduskasvu edendamisel.
Taust
2017. aasta juulis käivitatud kultuuri- ja loomelinnade monitor kasutab linnade kultuuri- ja loomepotentsiaali hindamiseks kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet. Monitori kvantitatiivne teave sisaldub 29 näitajas, mis puudutavad üheksat poliitikavaldkonda ning linna kultuurilise ja sotsiaal-majandusliku elujõulisuse kolme olulist aspekti:
• kultuurielu aktiivsuse näitaja abil mõõdetakse linna kultuurilist „pulssi“ ehk kultuuritaristut ja kultuurielus osalemist;
• loomemajandus mõõdab, mil määral aitavad kultuuri- ja loomesektor kaasa linna majandusele tööhõive ja innovatsiooni kaudu;
• soodsa keskkonna näitaja teeb kindlaks materiaalse ja immateriaalse vara, mis aitab linnadel meelitada ligi loovtalente ja soodustada kultuurielus osalemist.
2019. aasta versiooni uuendused on järgmised:
• lisatud on 22 Euroopa linna 14 liikmesriigist (kokku 190 linna);
• kasutatud on uusi veebiandmete allikaid (OpenStreetMap), et mõista Euroopa kultuurielu aktiivsust dünaamilisemal moel;
• kultuuriasutuste ruumilise analüüsi tulemused aitavad seada sotsiaalse kaasatuse perspektiivi koos majandusliku rikkusega uuringute keskmesse.
Monitor toetab ELi kultuuripoliitikat: see oli alus majanduslikule mõjuhinnangule, millel põhines 2018. aasta Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava, ning on üks Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistiku meetmeid, mis aitab tagada, et Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 mõju oleks püsiv.
Monitori ajakohastatakse eeldatavasti iga kahe aasta järel.
