• Logi sisse
  • Registreeri
Läänlane
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Portaal Rohegeenius
  • Avalda kuulutus
  • Kuulutused
  • Avalda kuulutus
  • Kuulutused
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
Läänlane
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Avalda kuulutus
  • Kuulutused
Avaleht Majandus

Üüriturule lisandub palju kortereid, hinnad alanevad

Läänlane
23/03/2020
A A
0
Jaga FacebookisJaga Twitteris

Ülemaailmne kriis räsib pea kõiki eluvaldkondi ning vähe on sektoreid, mis sellest puutumata jäävad. On igati loogiline, et omajagu saab kannatada ka kinnisvarasektor. Kui palju, on juba miljardi euro küsimus ning sedasorti ennustused jäägu neile, kellel on kristallkuul. Meil Pindi Kinnisvaras neid pole, küll aga oskame ligikaudselt kirjeldada, kuidas „jääaeg“ kinnisvarasektorile mõju hakkab avaldama. 

  1. Majutuskorterid lisanduvad kohalikule üüriturule. Eestis oli veel kuu tagasi vabasid üürikortereid (pikaajaline üür) ca 2000 ühikut. EASi poolt koostatud statistika kohaselt oli eelmise aasta lõpu seisuga Airbnb kaudu turiste teenindavaid majutuskortereid umbes 4400. On selge, et kuna turism on lukku keeratud, siis hakatakse neile korteritele otsima kohalikke pikaajalisi üürnikke, sest isegi kui viirus kontrolli alla saadakse, siis turismi taastumine võtab aega – terves maailmas alandatakse töötasusid ja koondatakse inimesi ning olukorra normaliseerumiseni kuluvat aega on täna veel vara hinnata. 

Kindlasti ei tule pakkumisse kõik 4400 korterit, kuna laenuvabad majutuskorterite omanikud jäävad ootele ja naudivad tulevikus turismi juba märksa hõredamas konkurentsis. Kuid kasvõi poole lisandumisel kasvab üürikorterite arv enam kui 100% võrra ning konkurents iga üürniku nimel kasvab hüppeliselt. Protsess on juba alanud, 2000 korteri asemel on pakkumises nüüdseks umbes 2400 korterit. 

  1. Eelnevast tulenevalt tasub üürileandjatel kiirelt kohaneda uue hinnatasemega, sest vähemalt ajutiselt tekib üürihindadele päris suur surve. Inimestel on elada kuskil ikka vaja, ent paljud püüavad tekkinud olukorda enda kasuks ära kasutada, olgu selleks tegelikud majanduslikud põhjused või lihtne loogika, et „teised teevad ka“. Soovitan üürileandjatel ise oma olemasolevate üürnike poole pöörduda ning nendega aktiivselt suhelda, et ei tekiks ebameeldivat olukorda, kus üürnik on korterivahetuse otsuse juba oma peas ära teinud. Tõenäoliselt on üürikorterite hinnalangus ajutine, sest vähemalt varasemate kriiside kogemused on näidanud, et mida vähem tehakse ostu-müügitehinguid, seda rohkem hakatakse kortereid üürile võtma – inimesed kardavad turul järsku hinnalangust ning lihtsalt ei julge või saagi keerulistel aegadel pikaajalist laenulepingut sõlmida – üürimine on oluliselt turvalisem.
  1. Nagu viidatud, siis elamispindade ostu-müügi tehingute arv langeb. Kui palju, ei tea mitte keegi. Seetõttu on raske ka ennustada, milline hakkab olema hinnasurve, mis sõltub omakorda sellest, kui kreeni läheb pakkumise ja nõudluse osakaal. Võrreldes kuu taguse ajaga on uute laenutaotluste arv murdosa sellest, mis ta olla võiks. Kõikide majanduskriiside ajal kehtib lihtne loogika – ostavad need inimesed, kellel on osta vaja, ära kaovad kõik need, kes osta lihtsalt tahavad. Mingi hulk tehinguid jääb alles, kuid selle maht sõltub lisaks inimeste enda kindlustundele ja ostuvõimele ka pankade krediidipoliitikast. Kindlasti hakatakse senisest palju kiivamalt jälgima, millise sektoriga laenuvõtja seotud on ning nn riskisektorite nimekiri pikeneb piltlikult öeldes iga päevaga. Küll aga aktiveeruvad (mitte veel) investorid, kellel rahapada üle ajab. Kokku on ainuüksi Eesti kodumajapidamistel vaba raha peaaegu 8,2 miljardit eurot. Samas ei saa ära unustada, et suhtelises vaesuses elas eelmise aasta lõpu seisuga Eestis üle 20 % elanikkonnast ja kardetavasti see number suureneb. Samuti suureneb jõukate ja vaeste vaheline lõhe veelgi, sest hästi kapitaliseeritud inimesed teevad oma agressiivseid investeeringuid ju teiste hädade ja murede arvelt.

Igal juhul on juba praeguseks muutunud varasem müüjate turg ostjakeskseks ning aastaid hindu dikteerinud müüjad peavad kohanema ostjate taktikepiga. 

LOE KA:

Skandinaavlased müüvad hoogsalt Läänemaal asuvat kinnisvara

Korterituru 10 aasta hinnarallit juhivad väikelinnad, Haapsalu on esimeste seas

  1. Tohutu roll ülal märgitud protsesside võimendumisel või ohjamisel on kommertspankadel. Hetkel on ühiskond üksteise suhtes üpriski solidaarne, sest paanika on maad võtnud viiruse tõttu, mis niidab ühtemoodi nii rikkaid kui vaeseid. Erinevalt eelnevast kriisist ei hakka pangad makseraskustesse sattunud inimesi kohe ahistama ning sundmüükidesse suruma. Siin on paraku üks „aga“. Mis saab siis, kui viirus on seljatatud? Isiklikult pelgan, et kui mure enda ja lähedaste elude pärast on taandunud, siis vajume uuesti rahausku kapitalistlike mängureeglite juurde tagasi, mis lihtsustatult tähendab, et inimene muutub uuesti teisele inimesele hundiks. 
  1. Nüüd tuleb mängu riik. EKRE-t ja tänast valitsust kas armastatakse või vihatakse, aga ühes osas tuleb neile au anda – selleks on radikaalsus. Karmidel aegadel vajab riigijuhtimine ka karmi kätt ning otsusekindlust, mille osas ei paista tänasel valitsuskoalitsioonil veel lage käes olevat. Kui riiklike abipakettide ja garantiide plaanid püsima jäävad, jääb turgudel ka „verevalamine“ ära, selleks on aga vaja väga tugevaid pikaajalisi meetmeid, kuidas agressoritest investoreid ohjata. Siinkohal on tegutsemisruumi veel maa ja ilm, kuna abimeetmed on siiani olnud küllaltki selektiivsed.
  1. Kommertsvarad on märksa keerulisemas seisus. Hotellid, restoranid, reisibürood, erinevad pudi-padipoed, teenindusettevõtted jms on juba praeguseks oma uksed kinni pannud, seades raskesse olukorda ka varade omanikud, kelle käive omakorda kolinal alla tuleb. Kui riik inimesi aitab, siis on paraku äärmiselt ebatõenäoline, et raskustesse sattunud ettevõtetele, suurte büroohoonete või kaubanduskeskuste omanikele sama lahkelt abikäsi ulatatakse. See käsi on küll ulatatud, aga maksude ajatamine ei ole nullilähedase käibega firmadele piisavaks õlekõrreks.  Pragmaatiliselt lähenedes võib muidugi küsida, kas riigi prioriteet üldse peakski olema iga ettevõtja mülkast välja sikutamine? Ilmselt ei peaks ja kommertsvarade puhul näeme juba lähemate kuude jooksul väga jõulist rollide ümberkujunemist. Ainsana saame anda äripindade omanikele kaasa sama soovituse, mis elamispindade üürileandjatele – tehke kompromisse ja suhelge oma üürnikega, sest lahke dialoogiga purjetab kaugemale, kui üürnike kallal paukumisega, mida suuremad kaubanduskeskused siiani veel viljelevad. 

Sellega kaasneb uus huvitav tahk – ettevõtjad kolivad ümber e-kaubandusele, rahvas harjub sellega ja ka peale sunnitud kodus töötamine muutub harjumuspärasemaks. Majandusolukorra paranedes võibki juhtuda, et teatud sektorid on nii edukalt ümber kohanenud, et nad vajavadki senise lahmaka büroo- või kaubanduspinna asemel ainult väikest esindust. 

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et koos muu majandusega saab oma hoobi loomulikult ka kinnisvarasektor, aga selle mastaapsust on praegu veel väga keeruline hinnata. Valmis tuleb olla halvimaks, loota tuleb parimat. Kõlab peaaegu jutlusena, kuid sarnaselt viiruse vastu võitlemisega sõltub ka kinnisvarasektori edasine käekäik eelkõige solidaarsusest. Kuniks inimesed käsi ei pese, käivad haigena tööl ja jätkavad suuremate kogunemiste korraldamist, seda rohkem viirus levib. Kuniks ettevõtjad ja kinnisvaraomanikud ajavad oma joru ning ei ole valmis pingesse aetud suhteid omapoolselt leevendama, seda viraalsemaks muutuvad raskused ka kinnisvarakeskkonnas. 

Kui kõigevägevam annaks inimestele piisavalt mõistust adumaks, et ainult oma ninaesise pärast muretsemine on pikas perspektiivis kahjulik kõikidele, siis seljatatakse see kriis kergemalt. Kuniks turul tegutsevad paugutavad kauboid, kellel teiste muredest ja raskustest ükskõik on, seda keerulisemaks muutub olukord ka meie majanduses, sealhulgas kinnisvarasektoris. 

Püsige terved!

Peep Sooman
Pindi Kinnisvara

Tagid: kinnisvaraPindi Kinnisvara
Jaga4Säutsu
Eelmine postitus

POLITSEI: Enamik peab alkoholimüügi piirangust kinni, kuid on ka rikkujaid

Järgmine postitus

Eile tuvastasid laborid 26 koroonaviirusse nakatunut

Samal teemal

Läänemaa

Skandinaavlased müüvad hoogsalt Läänemaal asuvat kinnisvara

24/05/2022
Läänemaa

Korterituru 10 aasta hinnarallit juhivad väikelinnad, Haapsalu on esimeste seas

01/05/2022
Eesti

Korterite hinnatõus on valgunud üle Eesti

22/04/2022
Eesti

Aasta alguses kinnisvaraturul tehingute arv vähenes, ent hinnakasv jätkus

21/04/2022
Läänemaa

LÄÄNEMAA ÜLLATAV EDETABELIKOHT: Millises maakonnas tehti 2021. aastal kõige vilkamalt kinnisvaratehinguid?

18/02/2022
Neli põhjust, miks osad krundid hoolimata heast hinnast kaubaks ei lähe
Eesti

Neli põhjust, miks osad krundid hoolimata heast hinnast kaubaks ei lähe

13/12/2021
Järgmine postitus

Eile tuvastasid laborid 26 koroonaviirusse nakatunut

Mobiilsetes jaamades on kolme päevaga võetud 669 koroonaviiruse proovi

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Populaarsed sel nädalal

  • VIDEO JA GALERII: Kalevi Jahtklubi treener võtab purjetamiskoolis Hapsal lastelt merehirmu

    VIDEO JA GALERII: Kalevi Jahtklubi treener võtab purjetamiskoolis Hapsal lastelt merehirmu

    0 jagamised
    Jaga 0 Säutsu 0
  • Lugeja küsib: Mida teha, kui tööl on liiga kuum?

    0 jagamised
    Jaga 0 Säutsu 0
  • 2. juulil näeb Haapsalu promenaadil haruldasi Porsche autosid

    0 jagamised
    Jaga 0 Säutsu 0
  • Röövel Hotzenplotz ähvardab väikelinna rahu

    8 jagamised
    Jaga 8 Säutsu 0
  • Läänemaal sai autode kokkupõrkes viga kolm inimest

    0 jagamised
    Jaga 0 Säutsu 0
Läänlane.ee

Saada artikkel, fotod, vihje, reklaamisoov või niisama hea mõte aadressil ivar@laanlane.ee. Tel 5680 4407.

Reklaambännerite hind kokkuleppel. Bänneri valmistamine tasuta.

OÜ Läänlane
Registrikood 12089011

Kasutustingimused

Värsked postitused

  • Haapsalus kadus eaka naise pangakontolt 3000 eurot
  • Lihula noorjooksjad teevad imelisi starte
  • Kuidas praegu probleemivabalt lennata?
  • Ehmjas süttis elektrikilp
  • Kaks kolmandikku jalg- ja tõukeratturitest sõidab ilma kiivrita
  • Lugeja küsib: Mida teha, kui tööl on liiga kuum?
  • Haapsalu politsei algatas pühade ajal 35 väärteomenetlust
  • 2. juulil näeb Haapsalu promenaadil haruldasi Porsche autosid
juuni 2022
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  
« mai    

© 2021 laanlane.ee

Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Kuulutused
  • AVALDA KUULUTUS
  • Geenius
  • Auto
  • Digi
  • DigiPRO
  • Diktor
  • Kodu
  • Kohalik
  • Raha
  • Rikas
  • Rohe
  • Tervis
  • Äri

© 2021 laanlane.ee

Teretulemast tagasi!

Logi alt oma kontole

Unustasid salasõna? Telli

Loo uus konto!

Täida registri all lahtrid

Kõik väljad tuleb täita. Logi sisse

Hangi enda salasõna

Palun kirjuta uue salasõna saamiseks oma kasutajanimi või e-mailiaadress.

Logi sisse
See veebileht kasutab küpsiseid. Jätkates veebilehe kasutamist annad nõusoleku küpsiste kasutamiseks. Vaata lehe kasutustingimusi.