Läänlane
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Läänemaa
  • Krimi ja pääste
  • Eesti
  • Sport
  • Kultuur
  • Majandus
  • Varia
  • Reklaamtekst
  • Välismaa
Läänlane
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Läänemaa
  • Krimi ja pääste
  • Sport
  • Kultuur
  • Majandus
  • Eesti
  • Varia
  • Tarbija
  • Reklaamtekst
Avaleht Arvamus

SÕJA MÕJU: HInnatõus kiireneb ja süveneb

Läänlane
11/03/2022
A A
0
Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Jaga FacebookisJaga Twitteris

Toormehindade kiire tõus võib Eestis tänavu kaasa tuua kahekohalise inflatsiooni. Ei saa välistada, et selle negatiivse mõju vähendamiseks sekkub jõulisemalt ka riik, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Inflatsiooni kiirendavad aina enam toiduainehinnad

Kohutavate sõjauudiste valguses ei ole inimestel palju aega tähelepanu pöörata majanduses toimuvale. Aga tanklas vastu vaatavast kütusehinnast päris mööda vaadata ka ei saa. Seejuures ei piirdu hinnatõus ju vaid kütusega. Lõppeval nädalal avaldatud veebruari tarbijahinnaindeksi põhjal on hinnad kasvanud aastaga keskmiselt 12%. Tegemist oli juba kolmanda järjestikuse kuuga, kui inflatsiooni sai mõõta kahekohalise numbriga. Ent võttes arvesse seda, mis on viimase nädala-kahe jooksul toimunud tooraineturgudel, tundub tegemist olevat alles sissejuhatusega.

LOE KA:

Mihkel Nestor: milline saab olema USA majandus Trumpi ajastul?

Eksperdid euribori langusest: intresse kärbitakse tänavu veel kolmel korral

Vaadates veebruari inflatsiooninumbreid täpsemalt, siis mõjutab tarbijahinnaindeksit endiselt enim energiahindade tõus, kuid aina suuremat rolli selles mängivad ka toiduainehinnad. Kui eluasemekulud olid mullusest 27% suuremad, siis transport oli kallinenud aastaga 17% ja toiduainehinnad rohkem kui 12%. Kokku annavad need komponendid üle poole tarbijahinnaindeksist.

Lähikuudel võib inflatsioon veelgi kiireneda

Sellega, et aasta esimestel kuudel püsib inflatsioon väga kiire, olid analüütikud juba ammugi arvestanud. Küll usuti konsensuslikult, et alates kevadest hakkab inflatsioon taanduma ja jõuab aasta lõpus vägagi tagasihoidlike numbriteni. Sõda Ukrainas ja Venemaa vastu algatatud sanktsioonid on selle stsenaariumi aga nüüdseks ümber lükanud.

Alustades maagaasist, siis pärast jõulude eel püstitatud hinnarekordeid, oli selle hind jõudnud vahepeal juba 70 euroni MWh langeda. Hetkel kauplevad mai tarnelepingud Amsterdami börsil umbes kaks korda kõrgemal hinnatasemel. Veel mõni päev tagasi ületas päeva keskmine hind isegi 200 eurot. Paradoksaalselt ei ole kõrge hinna taga ühtegi otsest põhjust – Euroopas jagub maagaasi tagavara talve lõpuni küllaga ja ka Venemaa poolt pole gaasitarneid oliliselt piiratud. Küll näivad turuosalised sisse hinnastavat võimalike tõrkeid tulevikus – olgu selleks siis gaasi kinni keeramine emma-kumma osapoole sanktsioonide tõttu või torujuhtme katkemine sõjategevuse läbi.

Sarnaselt on üles sööstnud ka nafta hind. Kui maagaasi importi pole veel otseselt piiratud, siis näiteks USA ja Suurbritannia on Venemaal toodetud nafta ostmise juba lõpetanud. Kuna puudub kindlus, et Vene nafta sanktsioneerinud riikide hulk ei suurene, ei julge vahendajad seda enam osta. Nii kaupleb Vene nafta rohkem kui 20% allahindlusega, samas kui Brenti naftabarreli hind tõusis vahepeal isegi üle 130 dollari taseme. Pessimistlikumad analüütikud on hoiatanud võimaluse eest, et nafta kallineb 200 dollarini barrelist, mis tooks endaga kaasa tõsised tagajärjed ka maailmamajanduses.

Lisaks kütusehindadele on sõja tõttu oluliselt kallinenud ka toiduainehinnad, eriti teravili. Seda põhjusel, et Venemaa on maailma suurim nisu eksportija ja Ukraina paikneb selles arvestuses viiendal kohal. Nii on ka nisu hind tõusnud rohkem kui 50% võrra, mis koos oodatava väetisenappusega, ähvardab toiduainehindasid oluliselt tõsta.

Kiire inflatsioon pärsib majanduskasvu

Täna on väga vara teha ennustusi, mis saab edasi. Peamine stsenaarium näib siiski olevat see, et sõda ei lõppe niipea. Ja kui ka lõpeb, siis Venemaale kehtestatud sanktsioonid ja energiakitsikus jäävad kestma pikema aja vältel. Samuti on tõenäoline, et Vene teravilja jõuab sel aastal Euroopas turule vähe, samas kui Ukrainas sõjategevuse tõttu tänavune saak pea sootuks ikaldub.

Praeguste energia- ja toiduainehindade püsimine tähendab seda, et Eestis tuleb sel aastal arvestada kahekohalise inflatsiooniga. Seejuures ei kajasta tarbijahinnaindeksi kasv tegelikku hinnatõusu ilmselt isegi täielikult, sest valitsus jätkab elektri- ja soojusenergia hinnatõusu kompenseerimist.

Märksa vähem tõenäoline on mootorikütuseaktsiiside või käibemaksu alandamine, kuid ekstreemsetel juhtudel ei saa välistada ka seda. Kõige keerulisem ongi lugu just toiduainehindadega, mille tõusu on valitsusel raskem kontrollida ja mis annab kõige valusama löögi majanduslikult vähekindlustatud leibkondadele. Kahekohaline tarbijahinnaindeksi tõus tähendab ka seda, et suure tõenäosusega ületab tänavune hinnatõus sissetulekute kasvu ehk tarbijate ostujõud väheneb. Teisalt on majapidamiste säästud aegade suurimad, mis võimaldab osaliselt tarbimist „siluda“.

Kui majapidamiste jaoks aitab hinnatõusu riik osaliselt kompenseerida, siis keerulisem on situatsioon ettevõtlussektori jaoks, kus sarnaseid toetusmeetmeid ei ole hetkel ette näha. Töötleva tööstuse tootjahinnad olid jaanuaris 26% kallimad kui aasta varem, ent energiahindade tõus ja toormenappus viivad selle näitaja lähikuudel veelgi kosmilisemate numbriteni. Kuigi siiani on tootjatel õnnestunud kasvavaid hindasid üsna hästi ostjatele edasi kanda – näiteks ekspordihinnaindeks on suurenenud 22% –  siis ei ole see võimalik igavesti. Ühel hetkel tuleb tarbijate jaoks piir lihtsalt vastu. Teisalt ei ole siinsed ettevõtted oma hädas üksi, kuna sarnase hinnatõusuga seisab silmitsi kogu regioon.

Tagid: Mihkel Nestor
JagaSäutsu
Eelmine postitus

RMK otsib rentnikke ligi 2000 hektarile niitudele ja karjamaadele, paljud maatükid on Läänemaal

Järgmine postitus

Haapsalusse paigaldatud nutikad ülekäigurajad jälgivad liiklusvoolu, ilmaolusid ja eeskirjarikkumisi

Samal teemal

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: SEB
Majandus

Mihkel Nestor: milline saab olema USA majandus Trumpi ajastul?

11/11/2024
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: SEB
Majandus

Eksperdid euribori langusest: intresse kärbitakse tänavu veel kolmel korral

07/06/2024
Mihkel Nestor. F: SEB
Majandus

Olukord tööturul halveneb

20/08/2023
bank banking banknotes business
Majandus

Mihkel Nestor: Majandus langeb veel mõnda aega

03/12/2022
Majandus

MIHKEL NESTOR: Ülikõrge inflatsioon ohustab tõsiselt majapidamiste toimetulekut

06/05/2022
Arvamus

Mihkel Nestor: Sõjaaja majandusprognoosid

01/04/2022
Järgmine postitus
F: Bercman Technologies

Haapsalusse paigaldatud nutikad ülekäigurajad jälgivad liiklusvoolu, ilmaolusid ja eeskirjarikkumisi

Palun logi sisse , et ühinda aruteluga
Läänlane.ee

Saada artikkel, fotod, vihje, reklaamisoov või niisama hea mõte aadressil ivar@laanlane.ee. Tel 5680 4407.

Reklaambännerite hind kokkuleppel. Bänneri valmistamine tasuta.

OÜ Läänlane
Registrikood 12089011

Kasutustingimused

Rubriigid

juuli 2025
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  
« juuni    

© 2022 laanlane.ee

Cleantalk Pixel
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Läänemaa
  • Krimi ja pääste
  • Eesti
  • Sport
  • Kultuur
  • Majandus
  • Varia
  • Reklaamtekst
  • Välismaa

© 2022 laanlane.ee