Ülemaailmne finantspaanika on eri sektorite kaudu jõudnud ka Eestisse, markantsel moel võib kinnisvaraturgu säästa aastaid kirutud pakkumiste vähesus.
„Kui maailma majandus nina allapoole keerab, pole ka meil sellest pääsu, kuid elamispindade müügiturul on täna omapärane puhver – kõigepealt hakkavad pikenema kuumaks aetud turul müügiperioodid ning edasine sõltub juba sellest, kui pikalt ülemaailmne segadus vältab,“ ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
„Praegusel kinnisvaraturul müüakse uusarendused maha ehitusperioodi jooksul ja ka vähegi mõistlikus seisukorras pruugitud korterid leiavad ostja nädala-kahega, mis pole päris tavapärane olukord. Pakkumiste arv on nii Tallinnas kui ka muudes Eesti linnades ajaloo madalaim ja see tekitab omalaadse puhvertsooni – mitte midagi ei juhtu, kui korterite müügiperiood ostjate vähenemise tõttu ka kaks korda pikemaks nihkub, keegi seetõttu nälga ei jää,“ selgitas Sooman. „Loomulikult, pikemaajalise seisaku korral tuleb olla valmis suuremateks ebameeldivusteks, aga eks kõik elavadki hetkel päev korraga, ennustused on täiesti mõttetud,“ tõdes ta.
Talvekuud olid kinnisvaraturul mullusest vilkamad
Eesti 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis veebruaris 5% võrra ning indeks jäi pidama hinnatasemel 1647 €/m².
Jaanuaris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1510 €/m². Kui jaanuaris tehti indeksilinnades 1246 korteriomandi tehingut (2019. aasta jaanuaris 1175), siis veebruaris oli tehingute arv 1328. Võrdluseks – 2019. aasta veebruaris tehti indeksilinnades 1165 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et seekordsed pikad pühad (jõulud ja aastavahetus olid nädala keskel) andsid võimaluse peredel oma ostuotsuseid rahulikult vaagida ning jaanuar ja veebruar oli nende otsuste vormistamise aeg. „Mingit anomaaliat pole kasvust põhjust otsida, kuna peale pikemaid pühi ning sooja- ja külmalaineid asutakse senisest hoogsamalt oma ajutiselt edasi lükatud plaane ellu viima,“ selgitas ta.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2019 on indeks 4 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 164 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 15 aastase ajaloo.
TABEL: Kas Põhja-Tallinn ja Nõmme on tõesti odavaimad linnaosad?
Kinnisvaraturg ei jätka üllatamast – aasta algusest on kõige madalama korteriomandite tehinguhinnaga olnud kõrgelt hinnatud Nõmme ja Põhja-Tallinna linnaosad.
Kui veel aasta lõpus oli Põhja-Tallinna korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 2200 eurot, siis praeguseks on see langenud 1730 eurole ruutmeetri kohta. Nõmmel aga on keskmine korteriomandite tehinguhind langenud tasemele 1584 €/m². Mis toimub?
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et Põhja-Tallinn ja Nõmme on jätkuvalt hinnatud piirkonnad, kuid mõlema linnaosa madalal hinnal on oma lugu. „Põhja-Tallinn on suur ja lai ning kui mingitel kuudel tehakse rohkem tehinguid näiteks Kopli asumi vanema elamufondiga, siis keskmine tehinguhind ongi madalam. Kuudel, mil tehingute kese nihkub Kalamajja ja uusarendustesse, viskab hinna jälle üles,“ selgitas Sooman.
„Nõmme puhul on asi eriti lihtne – lõviosa Nõmme linnaosa korteritest paiknevad Männikul vanades paneelmajades, mis ei ole väga nõutud kaup. Nõmme tervikuna on jätkuvalt kõrges hinnas vaikust ja looduslähedust pakkuva linnaosana,“ lisas ta.
| Linnaosa | Keskmine tehinguhind €/m², veebruar 2020* |
| Kesklinn | 2660 |
| Pirita | 1990 |
| Kristiine | 1969 |
| Lasnamäe | 1949 |
| Mustamäe | 1900 |
| Haabersti | 1887 |
| Põhja-Tallinn | 1730 |
| Nõmme | 1584 |
| * Seisuga 11.03.2020 |
Allikas: Maa-amet
