Täna alustas terviseameti ettepanekul koroonaviiruse proovide võtmist Põhja-Eesti regionaalhaigla üheliikmeline õebrigaad, et teenindada Harjumaa, Raplamaa ja Läänemaaga seotud väljakutseid.
Kodudes koroonaviiruse proove võttev õebrigaad töötab igapäevaselt kellaaegadel 10-18, ülejäänud ajal reageerib koroonaviiruse kahtluse korral tavaline kolmeliikmeline kiirabibrigaad. Ka avalikesse kohtadesse reageerib koroonaviiruse kahtluse korral ööpäevaringselt kolmeliikmeline kiirabibrigaad, toimetades nakkuskahtlusega inimese haiglasse.
Nii Tallinnas kui Tartus tegutsevad lisaks kiirabi tavalistele kiirabibrigaadidele ka tervishoiutöötajast ja erakorralise meditsiini tehnikust kaheliikmelised lisabrigaadid, mis teenindavad vaid koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutseid. Kaheliikmelised brigaadid võtavad proove nakkuskahtlusega inimese kodus.
Kiirabibrigaadid sõidavad väljakutsele häirekeskuselt saabunud informatsiooni põhjal, võetud proovi toimetab proovivõtmise võimekusega üksus otse terviseameti laborisse. Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti ja Synlabi laborites. Lähimate päevade jooksul luuakse see võimekus ka Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikumi, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla laborites.
Analüüsitud proovide tulemustest informeerib terviseameti labor haigla valveametnikku, kes omakorda tegeleb edasi proovi andnud inimesega.
Eestis töötab ööpäevaringselt 104 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi, kes teenindavad ööpäevas ligikaudu 800 patsienti. Tallinna kiirabi teenindab 23 kiirabibrigaadiga Tallinna, Viimsi valda, Maardu linna ja nendega piirnevaid piirkondi.
Riskipiirkonnast naasnutel tuleb 14 päeva enda tervist jälgida ja kodus püsida
Inimesed, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuande telefonile 1220. Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbril 112.
Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud haiguse riskipiirkonnas, on kokku puutunud koroonaviiruse haigega ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid ehk köha, palavik ja/või hingamisraskused. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.
Lisaks hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushaigustesse haigestumist vältida hügieenireeglite järgimine, mille väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine.
Võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riskihinnangut on tervisameti hinnangul koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Risk nakatumiseks on kõrge inimestele, kes viibivad riikides, kus on laialdane kohapealne levik.
