Tänavu veebruaris tehti Eesti korteriturul esialgsetel andmetel kokku 1969 ostu-müügitehingut, mida oli koguni 20% võrra enam kui aasta tagasi. Tehingute arv kasvas sealjuures nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui ka mujal Eestis vastavatest piirkondadest väljaspool.
Võrreldes aastataguse veebruariga on turuaktiivsuse kasvu soodustanud ennekõike äärmiselt soe talv, mis on hoidnud tarbijate käitumise sügisese perioodiga suhteliselt sarnasel tasemel, seda ka kinnisvaraturu välistes sektorites. Tehtud korteritehingute taustal kujunes Eestis keskmiseks mediaanhinnaks 1529 €/m2, mida oli peamiselt Tallinnas ja selle lähiümbruses tehtud uute korterite tehingute tõttu koguni 14% enam kui veel aasta tagasi.
Elamispindade turg on käesoleva aasta esimeste kuude vältel püsinud muutuvate hooajaliste tegurite tõttu pigem ebatavaliselt aktiivne, seda ka elamuturul. Kui 2019. aasta veebruaris tehti Eestis hoonestatud elamumaadega 265 ostu-müügitehingut, siis tänavu veebruaris juba koguni 317 tehingut. Hinnakasv on sealjuures kasvanud turuaktiivsuse taustal jäänud võrreldes korterituruga veel üsna tagasihoidlikuks.
65 000-eurose mediaanhinna taustal on hoonestamata elamumaade hind kasvanud veebruari lõikes aastases võrdluses 4,8% võrra. Suhteliselt madalat hinnataset ja kasvanud tehingute arvu iseloomustavad aga peamiselt piirkonnad Tallinnast väljaspool. Enamikes Eesti aktiivseimates väikelinnades ja nende lähiümbruses on pakkumiste arv langenud taas väga madalale, survestades jätkuvalt pigem üsnagi stabiilse nõudluse taustal hindu kasvama.
Asjaolu, et kinnisvaraturul on ebatavaliselt sooja talve tõttu tehingute arv püsinud kõrgemal tasemel kui tavapäraselt, võib aga tuua käesoleva aasta edasise kulgemise vältel teatud üllatusi. Seda seetõttu, et kui talvine periood püsib varasemast aktiivsem, kujuneb üsna suure tõenäosusega mõni teine periood aasta vältel oodatust madalama tehingute arvuga.
Lisaks hooajalistele teguritele on hetkel järjest keerulisemaks muutunud ka üldine makromajanduslik olukord, kus börse laastava koroonaviiruse tõttu on keskpankade ja ettevõtete tegevus muutunud kohati ettearvamatuks ning olulisi muutusi võib tulla suhteliselt lühikese aja vältel.
Kaudselt on ka juba Tallinna kinnisvaraturgu koroonaviirus mõjutama asunud, sest välisturistid on mitmetest broneeringutest loobunud, mõjutades ennekõike majutussektorit. Juba on esinenud ka näide, kus Tallinnas paiknevaid kinnistuid müüvad hiinlased ei saa Eestisse tehingut tegema tulla, sest nad on oma koduriigis mõnes linnas karantiinis.
Kuigi Eesti ettevõtete tarneahelad on Hiinaga suhteliselt vähesel määral seotud, oleme paraku avatud majandusega riik, sõltudes eeskätt meie põhiliste ekspordipartnerite käekäigust, mistõttu lähikuudel aset leidvad muutused majanduslikus taustsüsteemis võivad olla raskesti ettenähtavad.
Et viiruse edasine levik asuks elamispindade ja äriotstarbelise kinnisvara turgu olulisel määral mõjutama, peaks Eesti ettevõtete vajadus tööjõu järele olulisel määral vähenema, mis väheneva käibe ja kasumi taustal asuks omakorda mõjutama ka näiteks äripindade ning lao- ja tootmishoonete üürihindu ja seega omakorda nende varade turuväärtust. Kinnisvaraturg on võrreldes börsidega õnneks äärmiselt madala efektiivsusega, mistõttu ei maksa oma investeeringute osas börsidega sarnasel moel alanevat väärtust hetkel karta.
Hiinas on juba siiski täheldada, et laialdane viiruse levik on nii mõneski linnas nõudlust kinnisvara järele ajutiselt järsult vähendanud, sarnane trend on ajutiselt tõenäoliselt aset leidmas ka mitmes Itaalia linnas.
Mihkel Eliste
Arco Vara Kinnisvarabüroo analüütik
Allikad: Maa-amet, Eesti Konjunktuuriinstituut, Statistikaamet, riiklik ehitisregister, Eesti Pank, Arco Vara
