• Logi sisse
  • Registreeri
Läänlane
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Portaal Rohegeenius
  • Avalda kuulutus
  • Kuulutused
  • Avalda kuulutus
  • Kuulutused
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
Läänlane
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Avalda kuulutus
  • Kuulutused
Avaleht Arvamus

MIHKEL NESTOR: Kolm kuud kriisi – kuidas on meil läinud?

Läänlane
19/06/2020
A A
0
Jaga FacebookisJaga Twitteris

Koos kohustusliku 2+2 reegli kaotamisega on ühiskonnast kadunud valdav osa koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud piirangutest. Millise jälje on need kolm kriisikuud jätnud majandusele?

Majanduslangus on suures osas Euroopast olnud sügavam kui Eestis

Koroonakriisi algus pani raskesse positsiooni ka majandusanalüütikud. Aegunud statistika ei rääkinud midagi majanduse tulevikust, kuid õigeid numbreid toimuva kohta polnud võtta ka kusagilt mujalt. Tänaseks on kriisiaja kohta ilmunud aga juba paras hulk arve, mis maalib esmase pildi olukorrast majanduses. Etteruttavalt võib öelda, et see pilt on kole, aga võinuks olla ka palju hullem.

LOE KA:

Negatiivse euribori aeg lõppes. Mida see tähendab laenajale?

Sisseränne tasakaalustas kõrget suremust, viimati oli suremus nii suur 1997. aastal

Alustades sisemajanduse kogutoodangust, siis SKP langus tänavu I kvartalis pärast 10 aastast majanduskasvu perioodi, oli muidugi ehmatav. Teisalt oli langus olemuselt pigem tehniline, sest ennekõike põhjustas selle maksulaekumiste ajatamine eelmise aasta lõpus. Seejuures oli Eesti SKP 0,7%ne vähenemine Euroopa mastaabis pigem positiivne tulemus: paljudes teistes Euroopa Liidu riikides oli langus oluliselt sügavam. Nii kahanes näiteks Hispaania majandus 3,8% , Prantsusmaa oma 4,7% ja Itaalias koguni 5,6%. Ka Eesti otseste naabrite, soomlaste ja lätlaste juures, oli SKP langus suurem. Teisalt peame meeles pidama, et Eestis puudutas koroonakriis vaid esimese kvartali paari viimast nädalat, mistõttu ei saanudki see majanduskasvu kuigipalju mõjutada.

Inimesed tarbivad vähem

Märksa värskemaid andmeid on meil võimalik hankida suuremate ettevõtlussektorite käekäigu kohta. Alustades jaekaubandusest, siis suhtelisel skaalal on kriis kulgenud kaupmeeste jaoks leebemalt, kui nii mõneski teises riigis. Piirangud jaekaubandusele, täpsemalt siis kaubanduskeskuste sulgemine, toimus alles märtsi lõpus. Et piirangutele eelnes ka kerge ostupaanika, siis märtsis, kui Lõuna-Euroopas oli poodide käive null, kasvas Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu püsihindades mõõdetuna veel tubli 3%. Kukkumine saabus alles aprillis, kui jaekaubanduse käive püsihindades kahanes aastatagusega võrreldes 15%. Mitmete teiste riikidega võrreldes polnud see tulemus jällegi kõige halvem. Vastav näitaja Euroala riikide keskmisena oli -20% lähedal. Teisalt leidus ka riike, kus jaekaubanduses kriisi nagu olnud polekski – näiteks Soomes kahanes aprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu püsihindades vaid 1,2%. 

Maikuu andmete avaldamiseni läheb veel veidi aega, kuid kaubanduskeskuste täituvust vaadates tundub, et inimesed on leidnud tee tagasi poodidesse. Samas näitab SEB maksestatistika, et majapidamiste kulutused oli mais rohkem kui 10% väiksemad kui samal ajal eelmisel aastal. Ühelt poolt on paljud inimesed endiselt ettevaatlikud rahvarohkete kohtade külastamisel, kuid teisalt on tänaseks kahanenud ka mitmete majapidamiste sissetulekud, mis tarbimist piirama hakkab.

Tööstussektori madalseis ei tulene vaid koroonakriisist

Eesti suurim sektor nii tööhõive kui osakaalu poolest sisemajanduse kogutoodangus on tööstus. Erinevalt jaekaubandusest, oli tööstustoodang languses juba märtsikuus, vähenedes püsihindades 9%. Tõele au andes ei olnud tööstuse olukord kiita muidugi juba varem, sest tööstustoodang on olnud aastases võrdluses stabiilses kahanemistrendis sisuliselt juba 2019. aasta juunikuust alates. Aprillis tööstustoodangu langus küll veel süvenes, kukkudes aastavõrdluses 17%. Halva olukorra juures võis end taas küll lohutada sellega, et mujal on hullem: Euroala riikide keskmine tööstustoodang oli 2020. aasta aprillis 28% väiksem kui 2019. aasta aprillis. Teisalt oli meie lähinaabrite juures olukord parem: Lätis langes tööstustoodang aprillis 9%, Soomes kõigest 3%, seejuures põhjanaabrite juures suutsid tööstusettevõtted märtsis veel isegi mahtusid kasvatada.

Et valdav osa tööstustoodangust eksporditakse, on olukord sama ka väliskaubanduses: märtsis vähenes Eesti päritolu kaupade eksport 3%, aprillis 17%. Veel halvem on seis teenuste ekspordis, seda loomulikult turismisektori täieliku peatumise tõttu. Märtsis langes teenuste eksport aastatagusega võrreldes 18%, aprillis koguni 36%. Aprillis ööbis Eesti majutusasutustes 1257 väliskülastajat – aasta tagasi oli neid 156 000.

Millest räägivad kindlustundenäitajad?

Kiiremini kui reaalne majandusstatistika, jõuavad meieni küsitlusandmed ettevõtete ja tarbijate majandusliku kindlustunde kohta. Koos kriisi algusega sattusid vabalangusesse muidugi nii ettevõtete kui majapidamiste majanduslikku kindlustunnet väljendavad indikaatorid. Kui nii mõneski riigis jõudsid nad seejuures madalaimasse punkti, mis iial mõõdetud, siis Eestis juhtus see maikuus vaid teenindussektoris. Seevastu majapidamised ja jaekaubandussektor vaatasid mais tulevikku juba pisut optimistlikumal pilgul. Seejuures näib, et kriis tavainimeseni täna veel jõudnud ei olegi – sama madal kui selle aasta mais, oli tarbijakindlus isegi 2016. aasta alguses, kui majanduse väljavaade objektiivselt võttes oluliselt helgem näis. See-eest ei ole tööstusettevõtete hinnang olukorrale paranenud ja suhtelisel skaalal ollakse pessimistlikumad ka kolleegidest Euroopas. Suures pildis tundubki, et Eesti majanduse käekäigu määrab ära eksportiva tööstuse tervise taastumine. Nii väikeses riigis kui seda on Eesti, jääb tarbijate optimismist majanduse käigus hoidmiseks väheks.


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Tagid: koroonaviirusmajandusMihkel Nestor
Jaga1Säutsu
Eelmine postitus

Tänavuse parima talutoidu valimisel selgitatakse välja ka parim piirkonnatoode Läänemaalt

Järgmine postitus

Läänemaa kergejõustiku meistrivõistlustel näidati häid tulemusi

Samal teemal

Arvamus

Negatiivse euribori aeg lõppes. Mida see tähendab laenajale?

08/06/2022
Sisseränne tasakaalustas kõrget suremust, viimati oli suremus nii suur 1997. aastal
Eesti

Sisseränne tasakaalustas kõrget suremust, viimati oli suremus nii suur 1997. aastal

12/05/2022
Majandus

MIHKEL NESTOR: Ülikõrge inflatsioon ohustab tõsiselt majapidamiste toimetulekut

06/05/2022
Eesti

Tasuta PCR-testimine keskendub vanemaealistele ja riskirühmadele

13/04/2022
Koroonaviiruse reoveeuuringu tulemused näitavad jätkuvalt viiruse vähenemist
Eesti

Koroonaviiruse reoveeuuringu tulemused näitavad jätkuvalt viiruse vähenemist

08/04/2022
Eesti

Homsest ei ole enam maskikandmine kohustuslik

02/04/2022
Järgmine postitus

Läänemaa kergejõustiku meistrivõistlustel näidati häid tulemusi

Politseile oli jaanipäev tavapärasest rahulikum, Lääne-Eestis registreeriti 1729 juhtumit

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Populaarsed sel nädalal

  • VIDEO JA GALERII: Kalevi Jahtklubi treener võtab purjetamiskoolis Hapsal lastelt merehirmu

    VIDEO JA GALERII: Kalevi Jahtklubi treener võtab purjetamiskoolis Hapsal lastelt merehirmu

    0 jagamised
    Jaga 0 Säutsu 0
  • Lugeja küsib: Mida teha, kui tööl on liiga kuum?

    0 jagamised
    Jaga 0 Säutsu 0
  • Röövel Hotzenplotz ähvardab väikelinna rahu

    8 jagamised
    Jaga 8 Säutsu 0
  • 2. juulil näeb Haapsalu promenaadil haruldasi Porsche autosid

    0 jagamised
    Jaga 0 Säutsu 0
  • Lääne-Nigulas ründas naine politseinikku

    12 jagamised
    Jaga 12 Säutsu 0
Läänlane.ee

Saada artikkel, fotod, vihje, reklaamisoov või niisama hea mõte aadressil ivar@laanlane.ee. Tel 5680 4407.

Reklaambännerite hind kokkuleppel. Bänneri valmistamine tasuta.

OÜ Läänlane
Registrikood 12089011

Kasutustingimused

Värsked postitused

  • Lugeja küsib: Mida teha, kui tööl on liiga kuum?
  • Haapsalu politsei algatas pühade ajal 35 väärteomenetlust
  • 2. juulil näeb Haapsalu promenaadil haruldasi Porsche autosid
  • Päästjad kustutasid kolm ohtlikku lõket
  • Läänemaal sai autode kokkupõrkes viga kolm inimest
  • Menukas vestlusshow “Mida mehed naistele ei räägi?” on tagasi uues kuues
  • VIDEO JA GALERII: Kalevi Jahtklubi treener võtab purjetamiskoolis Hapsal lastelt merehirmu
  • Jäävaba sügavkülmik ehk miks on vaja kodumasinad välja vahetada
juuni 2022
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  
« mai    

© 2021 laanlane.ee

Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Kuulutused
  • AVALDA KUULUTUS
  • Geenius
  • Auto
  • Digi
  • DigiPRO
  • Diktor
  • Kodu
  • Kohalik
  • Raha
  • Rikas
  • Rohe
  • Tervis
  • Äri

© 2021 laanlane.ee

Teretulemast tagasi!

Logi alt oma kontole

Unustasid salasõna? Telli

Loo uus konto!

Täida registri all lahtrid

Kõik väljad tuleb täita. Logi sisse

Hangi enda salasõna

Palun kirjuta uue salasõna saamiseks oma kasutajanimi või e-mailiaadress.

Logi sisse
See veebileht kasutab küpsiseid. Jätkates veebilehe kasutamist annad nõusoleku küpsiste kasutamiseks. Vaata lehe kasutustingimusi.