MTÜ Ühiskonnauuringute instituudi tellimusel viidi läbi küsitlus, et kontrollida 15. mail saates “Lobjakas vs Vooglaid” Ahto Lobjaka poolt esitatud väidet, et küsitluste tulemused sõltuvad väga palju juba sellest, kas skaalal on esimesena märgitud vastus “Ei” või “Jah”. Küsitlusest selgus, et inimeste vastused on praktiliselt identsed hoolimata sellest, millises järjekorras on neile esitatud vastusevariandid. Küsitluse viis 18.-22. maini läbi Norstat Eesti AS.
15. mai saates ütles Ahto Lobjakas: “Iga küsitlemine on veidike nagu kvantmehaanika. Niipea, kui sa selle küsimustiku kirja paned, siis väga palju sõltub sellest, kuidas sa neid asju sõnastad. Ma kunagi töötasin Emoris, väga ammu, aga meil oli võimalus teha üks küsimustik kaheks, et küsida inimestelt, kas nende poliitikahuvi on tõusnud või langenud ja panna ühele poole skaala jah-ei ning teisele poole ei-jah ja tulemused sõltusid juba sellest, kumb tuli ennem, kas ei või jah.”
Et seda väidet kontrollida, esitati inimestele mõned küsimused selliselt, et pooltele vastajatele olid esitatud vastusevariandid järjekorras jah-ei ning pooltele ei-jah. Ühes küsimuses paluti inimestel öelda: “Kui huvitatud Te poliitikast olete? Kas olete…” Pooltele vastajatele olid vastusveraiandid esitatud järjekorras: “Väga huvitatud”, “Pigem huvitatud”, “Pigem mitte huvitatud”, “Ei ole üldse huvitatud” ning pooltele vastajatele olid vastusevariandid esitatud täpselt vastupidises järjekorras. Mõlemal juhul oli võimalik vastata ka “Ei oska öelda”.
Esimese variandi puhul olid tulemused järgmised:
Väga huvitatud 18%
Pigem huvitatud 46%
Pigem mitte huvitatud 28%
Ei ole üldse huvitatud 6%
Ei oska öelda 1%
Teise variandi puhul olid tulemused järgmised
Ei ole üldse huvitatud 5%
Pigem mitte huvitatud 28%
Pigem huvitatud 51%
Väga huvitatud 14%
Ei oska öelda 1%
Samal põhimõttel esitati veel üks päevakajaline küsimus: “Kas Teie arvates kajastab ERR (Eesti Rahvusringhääling) Teie arvates poliitikat neutraalselt?” Pooltele vastajatele olid vastusevariandid esitatud järjekorras “Jah”, “Pigem jah”, “Pigem ei”, “Ei” ning pooltele vastajatele olid vastusevariandid esitatud täpselt vastupidises järjekorras. Mõlemal juhul oli võimalik vastata ka “Ei oska öelda”.
Esimese variandi puhul olid tulemused järgmised:
Jah 20%
Pigem jah 37%
Pigem ei 19%
Ei 9%
Ei oska öelda 15%
Teise variandi puhul olid tulemused järgmised:
Ei 9%
Pigem ei 16%
Pigem jah 38%
Jah 21%
Ei oska öelda 16%
Küsitlusest selgub, et erineva skaalapunktide järjestusega sama küsimust esitades erinevad tulemused teineteisest minimaalselt ning seega pole võimalik küsitlustulemusi mõjutada skaalapunktide järjekorda muutes.
Küsitluse viis läb uuringufirma Norstat Eesti AS veebikeskkonnas 1000 18-aastase ja vanema Eesti Vabariigi kodaniku seas.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016. Ühiskonnauuringute Instituut on mõttekoda ehk thinktank, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.
Uuringufirma Norstat Eesti AS tegutseb alates 2008. aastast ning on keskendunud professionaalse küsitlusteenuse pakkumisele. Ettevõtte klientideks on peamiselt teised uuringufirmad, meediaagentuurid ning konsultatsiooniettevõtted. Norstat Eesti kuulub Norstat Gruppi, mis pakub teenuseid kokku 18 riigis. Norstat järgib ESOMARi reegleid ja kvaliteedistandardeid. Lisainfo: www.norstat.ee
