Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga vaatame, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem, kirjutab Statistikaamet.
Alustuseks vaatasime, kui palju erines kümne aasta tagune palk praegusest. 2011. aastal oli keskmine brutokuupalk 839 eurot ja 2019. aastal 1407 eurot, mis tähendab, et keskmine brutokuupalk on suurenenud 568 euro võrra ehk 67,7%. Tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust iseloomustav tarbijahinnaindeks tõusis sama ajaga aga 16,4%. Leibkonnaliikme kulutused suurenesid aga 79,6% võrra: 2011. aastal kulutas keskmine leibkonnaliige ühes kuus 272 eurot, 2019. aastal 488 eurot. Seega jäi 2011. aastal keskmisel inimesel brutokuupalgast pärast kulutusi alles 567 eurot ja 2019. aastal 919 eurot ehk vastavalt 67,5% ning 65,3%.
Sundkulutuste ehk leibkonna eelarve vältimatute väljaminekute osatähtsus toidule ja eluasemele on võrreldes euro kasutuselevõtu ajaga märgatavalt vähenenud. Kui 2011. aastal moodustasid kulud toidule ja eluasemele 45,1% leibkonnaliikme kõikidest kulutustest aastas, siis 2019. aastal oli vastav näitaja 36,8%. Langenud on ka kulutuste osatähtsus alkoholile ja tubakale (-0,2%) ning sideteenustele (-1,3%). Kõige enam on suurenenud kulutuste osatähtsus transpordile (+3,4%), restoranidele ja hotellidele (+2,3%) ning majapidamisele (+1,8%).
Kõige enam kulutasid 2011. aastal ühes kuus Harju (315 eurot), Tartu (312 eurot) ja Jõgeva maakonna (277 eurot) inimesed ning kõige vähem Ida-Viru (183 eurot), Põlva (184 eurot) ja Valga maakonna (198 eurot) inimesed. Vahepealse ajaga on leibkonnaliikme kulutused suurenenud kõige rohkem Hiiu* (122%), Viljandi (110%) ja Põlva maakonnas (101%). Kõige väiksem on kasv olnud Jõgeva (39%), Saare (54%) ja Võru maakonnas (59%).
Kui 2011. aastal kulutas keskmine leibkonnaliige ühes kuus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 75 eurot ning eluasemele 47 eurot, siis 2019. aastal vastavalt 103 eurot ja 76 eurot. Seega on toidule ja mittealkohoolsetele jookidele tehtavad kulutused suurenenud keskmiselt 37% ning eluasemele tehtavad kulutused 61%. Hinnad tõusid nendes kategooriates vastavalt 20,8% ja 26,5%.
Kõige rohkem suurenesid kulutused toidule Hiiu (66%) ja Põlva maakonnas (65%) ning kõige vähem Jõgeva (20%) ja Ida-Viru maakonnas (26%). Eluasemele tehtavad kulutused on seevastu kõige rohkem suurenenud Viljandi (105%) ja Ida-Viru maakonnas (86%) ning kõige vähem Lääne ja Valga maakonnas (36%).
Lasteta leibkondade aastased kulutused on suurenenud 77% ja lastega leibkondade kulutused 84%. Erinevate leibkonnatüüpide võrdluses on kõige rohkem suurenenud ühe lapsega paaride kulutused (100%) ja kõige vähem lasteta üle 64-aastaste paaride kulutused (58%).
Seega on leibkondade kulutused vältimatutele väljaminekutele aastate jooksul arusaadavalt suurenenud. Samas kinnitavad leibkonna eelarve uuringu tulemused, et leibkonna kõiki väljaminekuid arvesse võttes on kulutuste osatähtsus toidule ja eluasemele siiski vähenenud.
