Refinantseerimine võib paljudele inimestele tunduda päästerõngana, mis aitab olemasolevad kohustused kokku koondada, muuta igakuise makse paremini hallatavaks või vähendada laenudega seotud kulusid. Keerulisemaks muutub olukord aga siis, kui võlgnevus on juba tekkinud ja inimese nimega on seotud maksehäire.
Maksehäirete korral on refinantseerimine tunduvalt keerulisem ning reaalsuses sõltub olukord mitmest erinevast faktorist, mida selgitame alljärgnevalt lähemalt.
Refinantseerimine ei tähenda lihtsalt uue laenu võtmist
Refinantseerimise mõte on asendada üks või mitu olemasolevat kohustust uue laenuga: näiteks võib inimesel olla korraga väikelaen, krediidikonto ja mitu järelmaksu, millel kõigil on erinev maksepäev, intress ja kuumakse. Refinantseerides saab need teatud juhtudel koondada ühe lepingu alla.
See võib muuta kohustuste haldamise lihtsamaks, kuid refinantseerimine ei kustuta võlga. Olemasolev kohustus asendatakse uuega ning seetõttu tuleb enne otsust võrrelda mitte ainult uut kuumakset, vaid ka intressi, krediidi kulukuse määra, lepingutasusid ja kogu tagasimakstavat summat, just nagu rõhutab ka TTJA.
Kuigi teoorias kõlab refinantseerimine hea lahendusena, ei pruugi madalam kuumakse alati tähendada odavamat laenu. Kui tagasimakseperiood muutub oluliselt pikemaks, võib igakuine koormus küll väheneda, kuid kogu laenukulu suureneda. Refinantseerimine ei asenda ilmtingimata kogukulu ning võib mõnel juhul olla isegi kallim.
Maksehäire ei tähenda igas olukorras sama asja
Refinantseerimise võimalusi hinnates on oluline eristada aktiivset ja lõpetatud maksehäiret – see on peamine konksukoht, millest sõltub laenuvõimekus.
Aktiivne maksehäire tähendab sisuliselt seda, et mõni rahaline kohustus on endiselt täitmata. Laenuandja seisukohalt on see tugev ohumärk, sest inimene soovib võtta uue krediidikohustuse ajal, mil mõne olemasoleva kohustuse täitmisega on juba probleeme. Teisisõnu, isiku kohta on veel olemas aktiivne märge Maksehäireregistris.
Kui varasem võlg on aga tasutud ja maksehäire lõpetatud, on olukord teistsugune. Varasemad makseprobleemid võivad krediidiotsust endiselt mõjutada, kuid laenuandja vaatab krediidivõimelisust laiemalt: muu hulgas inimese praeguseid sissetulekuid, kohustusi, väljaminekuid ning muud teavet, mis aitab hinnata, kas uus laen on talle jõukohane.
Üldise reeglina öeldakse, et kui isikul pole olnud aktiivseid maksehäireid vähemalt kuus kuud, võib laenuotsus saada positiivse vastuse. Küll aga on üks peamiseid põhjuseid, miks laenutaotlus tagasi lükatakse, just see, et üleval on veel mõni tasumata maksehäire.
Miks aktiivse maksehäirega on refinantseerimine keeruline?
Refinantseerimislaen on krediidiandja jaoks ikkagi uus krediit. Seda ei saa väljastada ainult põhjendusega, et uus laen kasutatakse vanade kohustuste tasumiseks.
Eestis kehtib vastutustundliku laenamise põhimõte. Lihtsustatult tähendab see, et krediidiandja peab enne laenu väljastamist koguma vajalikku teavet ja hindama, kas inimene suudab lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel täita. Kui krediidiandja ei ole inimese maksevõimes veendunud, ei tohiks temaga krediidilepingut sõlmida.
Aktiivne maksehäire võib viidata sellele, et senised kohustused on juba muutunud liiga suureks. Sellises olukorras peab laenuandja eriti hoolikalt hindama, kas refinantseerimine tegelikult vähendaks inimese finantskoormust või lükkaks probleemi lihtsalt tulevikku. Veelgi enam: maksehäirega isiku puhul pole selgust selle osas, kas isik suudab üldse igakuiseid laenukohustusi tasuda.
Just seetõttu ei tasu maksehäire korral suhtuda refinantseerimisse kui automaatsesse päästerõngasse – seda see kahjuks pole.
Lõpetatud maksehäire korral võivad võimalused olla paremad
Kui võlgnevused on tasutud, sissetulek on stabiilne ja pärast maksehäire tekkimist ei ole uusi probleeme lisandunud, on refinantseerimise taotlemine tunduvalt realistlikum.
Laenuandjate riskihindamise põhimõtted ei ole siiski identsed. Üks krediidiandja võib varasemale maksehäirele anda suurema kaalu, teine hinnata rohkem inimese praegust maksevõimet ja kohustuste suhet sissetulekusse. See tähendab ka seda, et ühe ettevõtte eitav otsus ei näita tingimata, millise otsuse teeks mõni teine krediidiandja.
Samas ei ole mõistlik esitada järjest suurel hulgal laenutaotlusi lootuses, et kusagilt lõpuks positiivne vastus tuleb. Pigem tasub kõigepealt hinnata, kas praegune igakuine eelarve tuleks üldse toime uue laenu kuumaksetega.
Kas tagatiseta refinantseerimine on maksehäirega võimalik?
Laenu refinantseerimine ilma tagatiseta on küll täiesti võimalik ja levinud – õigupoolest polegi tihtipeale tagatist refinantseerimise jaoks vaja. See on eriti võimalik just siis, kui soovitav refinantseerimislaen pole kuigivõrd suur.
Kui isikul on aga maksehäire, ei ole tagatiseta laenamine üleüldiselt enam võimalik. Vastupidi: maksehäirega laenates soovitakse eelkõige kinnisvara tagatist, kuigi isegi tagatise olemasolu ei pruugi anda jaatavat vastust.
Kinnisvara tagatiseks seadmine tähendab, et makseraskuste jätkumisel on kaalul märksa rohkem kui ainult halb krediidiajalugu – sedasi võib jääda ilma oma kodust ning sattuda veelgi halvemasse olukorda.
Mida teha, kui refinantseerimislaenu ei saa?
Kui aktiivse maksehäire tõttu uut laenu ei pakuta, ei ole järgmise kõrge kuluga laenu otsimine kaugeltki lahendus – see muudab olukorra veel keerulisemaks.
Esmajärgus tuleks suhelda olemasolevate krediidiandjatega. Makseraskuste korral võib olla võimalik arutada maksegraafiku muutmist, maksetähtaja pikendamist või muud lahendust, mis aitaks igakuist koormust ajutiselt vähendada. Mida varem probleemiga tegeleda, seda rohkem võib olla valikuid.
Samuti tasub oma eelarve võimalikult konkreetselt lahti kirjutada. Kui pärast vältimatuid kulusid ei jää olemasolevate kohustuste tasumiseks piisavalt raha, ei lahenda probleemi tingimata ka nende koondamine uueks laenuks.
Olukorras, kus võlakoormus on juba pikemat aega üle jõu käinud, võib olla mõistlikum otsida võlanõustamist kui uut krediiti. Refinantseerimine töötab eelkõige siis, kui probleem seisneb ebasoodsates või killustunud laenutingimustes, mitte siis, kui sissetulekust ei piisa ka vähendatud kuumaksete tasumiseks.
Refinantseerimise eesmärk peaks olema olemasoleva finantsolukorra parandamine, mitte uue raha juurde saamine ning kohe kindlasti pole tegemist viisiga, kuidas olemasolevaid kohustusi maagiliselt kustutada. Ka refinantseerimislaenu korral on tegemist hoolika otsusega, mida ei tohi võtta liialt kergekäeliselt.
