Keskkonnaminister Rene Kokk allkirjastas määruse, millega kinnitati kalastajate 2020. aasta püügivõimalused. Suurima muudatusena antakse tulevaks aastaks kõik Läänemere nakkevõrkude kalastuskaardid kalendrinädalate kaupa. Siseveekogudes hakatakse lõhe ja meriforelli püügiks kalastuskaarte jagama aga jõepõhiselt.
„Muudatusega teeme paremaks nende kalurite elu, kes ei tea oma püügiplaane pikalt ette, kuid kes enne pidid defitsiidihirmus igaks juhuks kuuajalise kaardi ära ostma. Kalastajad saavad oma loa osta vahetult enne kalaleminekut ega pea enam pelgama, et lube ei jagu,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk.
„Tänavu ongi kõik ses mõttes teisiti, et merel nakkevõrguga püügist huvitatud ei pea enam tormama esimesel detsembrikuu tööpäeva hommikul www.pilet.ee keskkonda või Keskkonnaameti ukse taha kalastuskaarte pikalt ette ostma. Nädalasi kalastuskaarte peaks merel kõigile huvilistele jaguma,” lisas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.
Muudatus ei puuduta püsiasustusega väikesaarte elanikke. Nendel on oma piiarv ja neile jääb kõik nii, nagu oli enne.
Kuivõrd nädalase kalastuskaardi hind on 7 eurot (ühe kalendrikuu hind on 2019. aastal 13 eurot), läheb juhtudel, kui kalastaja soovibki püüda näiteks ühe nädala jooksul püüdjale tegelikult odavamaks kui seni ning juhtudel, kui isik soovib püüda ühes kuus neli nädalat läheb see talle kallimaks kui seni. Tuus selgitab: „Kui nii vaadata, siis hind ühelt poolt tõepoolest langeb, kuid teisalt ka tõuseb. Ent nii see peabki olema, et need, kes püüavad rohkem, maksavad ka rohkem keskkonnatasu. Samas ei saa seda liiga kalliks pidada, sest ühe võrgupüügi ööpäeva hinnaks kujuneb 1 euro, mis on täpselt sama palju, kui maksab harrastuspüügiõigus üheks ööpäevaks õngpüünistega püügil.“
Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet soovitavad kõigil kalastuskaarti taotleda elektrooniliselt www.pilet.ee keskkonnast ja esitada sealtkaudu ka kalastuskaardi lõppedes püügiandmed. Elektrooniliselt kalastuskaarti ostes saavad kalastajad selle oluliselt väiksema vaevaga kui Keskkonnaametist kohapealt, sest kalastuskaardi eest maksmine ja selle saamine toimub viivitamatult.
Nädalapõhisuse muudatus ootab ees ka Võrtsjärve. Teistel siseveekogudel katsetati nädalaste kalastuskaartide jagamist sel aastal esimest korda ning see võeti hästi vastu. Siseveekogudest ei puuduta muudatus ainult Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve.
Lisaks nakkevõrgu kalastuskaartide muudatusele ootavad ees muudatused ka lõhe ja meriforelli püüdjaid.
Kalastuskaarte hakatakse andma 2020. aastaks selliselt, nagu seda tehakse Loobu jõele ja Pühajõele ehk konkreetse jõe põhjal. Kuna lõhe ja meriforellipüüki lubatakse kaladele väga tundlikul perioodil – kudemispaikadesse saabumise ja kudemise ajal –, siis on selline muudatus vajalik. Lisaks saab niimoodi reguleerida erinevate jõelõikude püügirežiimi ning paremini jälgida püügikoormust. Pikemas perspektiivis aitab see paremini planeerida veekogu majandamist kui ka järelevalvet. „Meil on varude majandamiseks senisest täpsemini vaja teada, kus need 3000 lõhepüüdjat tegelikult püüdmas käivad.“ ütles Tuus.
Samuti ühtlustatakse määruse eelnõuga väljapüütavaid kalakoguseid Jägala ja Narva jõel. Jägala ja Narva jõel on lubatud püüda ühel isikul ühe ööpäeva jooksul kuni kaks lõhelist: kaks lõhet või kaks forelli või üks lõhe ja üks forell. Olenemata sellest, et nois jõgedes praktiliselt kudemist ei toimu, pole mõistlik seal ühe püügikorra ajal piiramatus koguses kala välja püüda. Need on veekogud, kus püüdjaid käib palju, ning hea oleks, kui ka kala jätkuks seal võimalikult paljudele.
Et kalad saaksid võimalikult pikalt rahus kudeda, kehtestab minister ka 2020. aasta sügiseks pikema kuderahu, mis kestab 20. oktoobrist 30. novembrini. Sel ajavahemikul enamikele lõhe ja meriforelli püügiks avatud jõgedele kalastuskaarte ei anta.
