Gjensidige kindlustuse tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringust selgus, et Baltikumis kasutab jalg- ja tõukeratast sõiduvahendina iga teine inimene. Suur osa nendega sõitjatest tunnistab aga, et ei kanna kiivrit kunagi. Positiivne uudis on aga see, et võrreldes eelmise aastaga on kiivrikandjate arv veidi siiski suurenenud.
Kindlustusseltsi andmetel on aastatega näha just tõukerattaga sõidust tingitud vigastuste arvu tõusu, mistõttu võiks eriti mõelda kiivri peale just nemad.
„Elektritõukerattad on nii Eestis kui ka kogu Baltikumis kogunud populaarsust mugava ja kestliku transpordivahendina. Nii nagu autoga, peab ka kergliikuriga liigeldes järgima liiklusreegleid ja arvestama teiste liiklejatega, ning kuna kiirused on tihtipeale suured, võivad olla ka õnnetused kiired juhtuma,” rõhutas Gjensidige esindaja Denis Nikolajev.
Kõikvõimalikke erinevaid kergliikureid, sealhulgas elektrilisi tõukerattaid, on liikluses iga aastaga aina rohkem. Politsei – ja Piirivalveameti ennetustöö koordinaator Gerli Grünbergi sõnul ei jää paraku nende osalus märkamatuks ka liiklusõnnetuste statistikas.
„Kui analüüsida kergliiklejatega aina sagenevaid õnnetusi, siis enamasti ei ole küsimus liiklusreeglite teadmistes, vaid pigem uskumuses, et minuga ei juhtu midagi ja oskamatuses ohte ette näha. Kuigi kõigile peaks olema maast madalast teada, et enne tee ületamist tuleb hoog maha võtta, näeme paraku ikka ja jälle kergliiklejaid, kes autojuhi jaoks ootamatult kiiresti teele sõidavad ja seetõttu raskelt viga saavad. Meeles tuleks hoida lihtsat põhimõtet – peata, vaata, veendu!”
Kiiver võib päästa tõsistest vigastustest
Täiskasvanutel ei ole jalg- ega tõukerattaga sõites kiiver kohustuslik, kuid see on siiski äärmiselt soovituslik, sest see kaitseb meie kõige õrnemat, kuid vajalikumat kehaosa – pead. “Teisalt on ka lapsed teadlikud, et alla 16-aastased ratturid peavad teel sõites kandma kinnirihmatud jalgrattakiivrit. Sageli nendivad nad politseile, et kiiver on küll olemas, kuid pole eakaaslaste seas popp või see jäi koju ning ununes pähe panemast. Heal juhul on kiiver küll kaasas, kuid ripub lenkstangedel või on rihmatamata peas,” näitlikustab Grünberg. Tema sõnul aitaks siinkohal kindlasti kaasa, kui lapsevanemad ja kõik teised täiskasvanud näitaksid oma head eeskuju ja kannaksid samuti kiivrit. “Teadupärast on hea eeskuju nakkav. Raske õnnetuse juhtumiseks ei pea rattaga auto alla jääma, piisab väikse hoo pealt kukkumisest ja pea ära löömisest,“ tõdes ta.
Kuigi kiivrikohustus kehtib kergliikuri puhul vaid alla 16. aastastel isikutele, selgub uuringust, et kõige sagedamini kannavad kiivrit inimesed vanuserühmas 25-34 aastat ja kõige harvemini vanuserühmas 16-19. „Siinkohal on tõesti tähtis roll vanemate selgitustööl ja harjumuste väljakujunemisel. Kergliikur on võrreldes autoga tunduvalt nõrgemas positsioonis, mistõttu võib ettevaatamatu teeületamine või sobimatu sõidustiil kurvalt lõppeda. Praktika on aga näidanud, et kiiver võib päästa väga tõsistest vigastustest,“ ütles Gjensidige kindlustuse esindaja.
Lisaks liiklusreeglite selgeks tegemisele ja kiivri kandmisele, on oluline järgida ka kõiki teisi ohutusreegleid.
Kergliikuriga sõitja meelespea:
1. Sõida jalgratta või kergliikuriga selleks ettenähtud kohas (näiteks jalgrattateel või kõnniteel)
2. Kergliikuriga sõites tuleb sellest kinni hoida vähemalt ühe käega (mopeedijuht kahe käega)
3. Sõiduteed ületades tuleb liikuda jalakäija tavakiirusel
4. Kergliikuriga sõites ära tegele kõrvaliste tegevustega
5. Võimalusel kanna kergliikuriga sõites alati kiivrit
Kergliikuril peab olema:
1. Töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem;
2. tasakaaluliikuril iseeneslikku liikumist takistav seade;
3. signaalkell, välja arvatud juhtrauata kergliikuril;
4. ees valge, taga punane ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli, välja arvatud juhtrauata kergliikuril.
Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringus küsitleti 4800 inimest Balti riikides vanuserühmas 16–64. Andmed koguti 2022. aasta veebruaris.
Allikas: Riigiteataja liiklusseadus
