Eelmise aasta märtsikuust alates on tervishoiuteenuse osutajad lisaks tavavastuvõttudele teinud ka kaugvastuvõtte. Kuna kõige tõhusam on kaugvastuvõtt üle videosilla, julgustab haigekassa patsiente ka ise tervishoiutöötajalt videovastuvõttu küsima.
Haigekassa arendusjuhi Jaarika Järviste sõnul säästavad kaugvastuvõtud inimese aega ja sõidukulusid. Seega sobivad nad heaks alternatiiviks igal ajal, aga seda enam praegu, kus haiglate ülekoormuse tõttu on plaaniline ravi ja kontaktvastuvõtud kohati peatatud. “Kui mõlemal osapoolel selleks võimalus olemas, võiks telefonikõnele eelistada videolahenduse kasutamist,” ütles ta. Üldjuhul on kaugvastuvõtud lubatud korduva vastuvõtu puhul, kuid kuna plaaniline ravi on pandeemia tõttu hetkel piiratud, võib selle aasta lõpuni ka esmane vastuvõtt toimuda video vahendusel.
Uuringud näitavad, et just videovastuvõtt on kaugteel toimunud vastuvõttudest kõige tõhusam. “Inimeseni jõuab enam kui 50 protsenti infost visuaalselt vestluspartneri miimikat ja kehakeelt jälgides, sealt edasi tulevad alles heli ja tekst,“ tõdes Järviste. „Julgustame kindlasti kõiki patsiente, kellel on kodus selleks tehnilised võimalused olemas, ka ise tervishoiutöötajalt uurima, kas asutusel selleks tehniline võimekus on ja kas vastuvõtu saaks läbi viia videosilla vahendusel,“ lisas ta.
Haigekassa küsib kaugvastuvõttude kohta regulaarselt ka patsientidelt tagasisidet. Tänavu maikuus läbi viidud küsitlusest selgus, et videovastuvõtt loob telefoni teel toimunud vastuvõtuga võrreldes ehedama tunde. Samuti suurendab see usaldust tervishoiuspetsialisti vastu ja aitab ka keerukatest selgitustest lihtsamini aru saada.
Oktoobri keskpaigaks oli 2021. aastal kaugteel läbi viidud ligi 223 000 vastuvõttu, mis moodustab kokku 9,3 protsenti kõigist ambulatoorsetest vastuvõttudest. Kuigi pea neljandik küsitletutest ootab arstilt videovastuvõttu, siis praegu moodustavad need kõigist kaugvastuvõttudest veel alla ühe protsendi.
„Mõte arstiga videosilla teel sellisest tervisemurest rääkida, kus pole vaja patsienti vahepeal kompida, meeldib inimestele järjest rohkem,” ütles Kadri Tammepuu patsientide liidust. „Muidugi on vestluseks vaja privaatset kohta ja teatud tehnilist võimekust, kuid paljudele pole see probleem. Järgmine samm võiks olla liikumisraskustega eakatele, kel huvi olemas, need nipid selgeks õpetada.”
„Palju eeliseid on videolahendusel ka spetsialisti jaoks,“ märkis Jaarika Järviste, selgitades, et videosilla vahendusel tekib patsiendiga lähedasem kontakt kui lisaks kõnele on võimalik jälgida ka tema miimikat ja kehahoiakut. Samuti on keerukaid teemasid lihtsam selgitada, kui patsiendiga saab hoida silmsidet.
Kõige suurema osakaaluga kõigist vastuvõttudest ehk üle 30 protsendi on teinud kaugteel psühhiaatria eriala spetsialistid. Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater-vanemarst dr Margus Lõokene märkis, et videovastuvõttudega harjuvad aina enam nii spetsialistid kui ka patsiendid ning eeliseid on sellel isegi võrreldes tavavastuvõtuga. “Videovastuvõtt annab võimaluse pilti jagada, analüüside ja uuringute tulemusi edastada ning erinevat kirjandust hõlpsamini soovitada. Enda kogemusest võin öelda, et psühhiaatri vastuvõttude puhul ei olegi enamasti vahet, kas inimene istub teisel pool lauda või kuvatakse vestluspartner ekraanil,” sõnas ta.
“Regionaalhaiglas on loodud tervishoiutöötajatele igati lihtne, mugav ja loogiline lahendus videovastuvõttude läbi viimiseks,” rääkis dr Lõokene. Lahendus töötab läbi Teamsi rakenduse, mis on seotud haigla registratuuriga. Patsiendile saadetakse e-kirjaga kalendrikutse ning vastuvõtu alustamiseks piisab, kui veebilingile kutse sees klikkida.
“Videovastuvõtt sobib väga hästi patsientidele, kel tööpäeva keskel on keeruline vastuvõtule tulla. Pool tunnikest vastuvõtuks oleks ehk lihtne leida, aga kui lisada juurde veel teine pool kohale jõudmiseks ja kolmas pooltund tagasi tööle naasmiseks, siis ajakulu suureneb. Sama kehtib haiglast kaugemal elavate patsientidele, kelle puhul on oluline ka transpordikulu,” selgitas dr Lõokene, et videovastuvõtu tegemiseks piisab vaid kaameraga telefonist või arvutist ning internetiühendusest.
Kõik raviasutused praegu veel videovastuvõtu võimalust ei paku, kuid paljudes haiglates käivad selleks aktiivselt ettevalmistused. Videovastuvõttude osakaalu suurendamiseks hakkas haigekassa tänavu märtsist kõigile eriarstiabi teenust pakkuvatele partneritele turvalise ja kasutajamugava videovastuvõtu võimaluse pakkumise eest maksma tulemustasu. Selle saamiseks peab raviasutuses vähemalt viis protsenti vastava eriala vastuvõttudest toimuma kaugteel ja kümme protsenti neist kaugvastuvõttudest omakorda olema läbi viidud videosilla vahendusel. Lisaks peavad patsiendid tagasiside küsitluse alusel teenusega rahul olema. Tuleval aastal tulemustasu suurus kahekordistub.
Haigekassa alustas kaugteenuste arendamist 2020. aasta alguses. Selle eesmärk oli parandada ravi kättesaadavust, järjepidevust ja kvaliteeti ning toetada patsienti oma tervise eest hoolitsemisel. Kaugvastuvõtud toimuvad telefoni, reaalajas veebivestluse või videosilla vahendusel. Tänaseks rahastab haigekassa kaugteenustena nii kaugvastuvõtte kui ka -teraapiaid.
