• Logi sisse
  • Registreeri
Läänlane
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Portaal Rohegeenius
  • Avalda kuulutus
  • Kuulutused
  • Avalda kuulutus
  • Kuulutused
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
Läänlane
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Avalda kuulutus
  • Kuulutused
Avaleht Arvamus

Andre Visse: vandenõuteooriad ja libauudised kaotavad meie sideme tegelikkusega

Läänlane
12/04/2021
A A
0
Jaga FacebookisJaga Twitteris

Täpselt nii, nagu kaheldi kümne aasta eest 4G tehnoloogia vajalikkuses ja turvalisuses, on mitmed inimesed täna skeptilised 5G tehnoloogia osas. Vahe on vaid selles, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on märgatavalt kasvanud sotsiaalmeedia roll, mis aitab kaasa valeinfo ja vandenõuteeoriate massilisele levikule, kirjutab Telia Eesti tehnoloogiajuht Andre Visse.

Eelmise dekaadi alguses, mil telekomiettevõtted arendasid aktiivselt oma 4G võrke, pelgas osa inimesi täpselt samu asju, mida täna omistatakse 5G tehnoloogiale – uus ja tundmatu tehnoloogia, sellega kaasnev väidetav kiirguse kasv, halb mõju inimese tervisele ja palju muud. Ometi on 4G tehnoloogia täna meie elu lahutamatu osa, milleta ei kujutaks enamus inimesi ilmselt ette, kuidas koroonapandeemiaga kaasnenud eriolukordade ja lukustusperioodide ajal kaugtööd või distantsõpet korraldada.

Sarnane muster on kordumas 5G tehnoloogiaga. Peamine vahe, mis eristab tänast päeva kümne aasta tagusest ajast, on meie igapäevaelus üha olulisemat rolli mängiv sotsiaalmeedia, mille vahendusel hoiab arvestatav hulk inimesi end kursis maailmas toimuvaga.

LOE KA:

Haapsalu külad ja kogukonnad saatsid mobiilsideteenuse pakkujatele kirja: võrk on auklik, tahame paremat teenust

Andre Visse.

Isehakanud spetsialiste tekib iga teemaga

Paraku on sotsiaalmeedia puhul tegu ideaalse meediumiga nii valeinfo, kontrollimata faktide, vandenõuteooriate kui libauudiste levitamiseks. Sellele kõigele aitavad kaasa näiteks koroonapandeemia perioodil välja ilmunud hobiviroloogid või – 5G kontekstis rääkides – sotsiaalmeedias tegutsevad isehakanud raadiotehnikaspetsialistid.

Sealjuures ei saa sellise valeinfo levitajad pahatihti ise arugi, et nad jagavad „fakte“ või „uudiseid“, mida on meelega moonutatud või mille loomise eesmärk ongi tekitada võimalikult palju segadust. Kiiresti arenev tehnoloogia nõuab sellest arusaamiseks aina rohkem valdkonnaspetsiifilisi teadmisi. Psühholoogid on ühe peamise põhjusena, miks kipuvad inimesed vandenõuteooriaid ja väärinfot uskuma, pakkunud välja asjaolu, et nii saavad inimesed lihtsa selgituse mingi keerulise nähtuse kohta, millest nad tegelikult aru ei saa ja mis neid seetõttu hirmutab.

Nii tundub see olevat ka uute tehnoloogiatega. Enamus inimesi ju tegelikult ei tea, ja ei peagi teadma, kuidas täpselt töötab nutitelefon, rääkimata siis asjade internetist. Seda enam aga on oluline, et me oskaksime infoväljast sõeluda välja ebausaldusväärse teabe ning usaldaksime oma valdkonna eksperte. Soovitan alati küsida endalt, kas see, mida ma praegu vaatan või loen, on pärit usaldusväärsest ja asjatundlikkust allikast. Kas tema, kes sulle just jagas Facebookis esmaspilgul väga põnevat teooriat, on ikkagi selle valdkonna ekspert? Juhul kui me neid küsimusi ei küsi, loome me endale alternatiivse reaalsuse illusiooni, mille tulemusel võime kaotada sideme tegelikkusega.

Inimesed, kes meelega säärast valeinfot jagavad, pole teiste inimeste ja kogu ühiskonna suhtes mitte ainult hoolimatud, vaid teatud juhtudel lausa kuritahtlikud, sageli ise seda taipamata. Samas ei mõelda väga palju sellele, et kõigi oma sotsiaalmeedia postitustega jäetakse maha digitaalne jalajälg, mis ühel hetkel võib hoopis postitaja vastu tööle hakata. Agar vandenõuteooriate jagaja võib suure tõenäosusega sellest lastehaigusest ühel hetkel välja kasvada ning näiteks kandideerida töökohale, kus ebateadustest lugupidamine pole aktsepteeritav. Kui temaga aga käib teatav renomee kaasas, on sellise töökoha saamine paraku küsitav.

Solvav ja sildistav suhtlemine

Väärinfo levitamisega käib pahatihti kaasas veel ka kõigutamatu usk nende teooriate õigsusesse ning pigem agressiivne suhtlusmaneer. Miks on nii, et osa inimesi käitub sotsmeedias ja digikanalites risti vastupidi sellega, nagu ta käitub näiteks tänaval või oma kolleegide ja tuttavatega suheldes? Üksteisega arvestamine ja lugupidamine teiste suhtes ei kao ju kohe, kui koduukse enda järel kinni tõmbad ja avad arvutiekraani. Tõenäoliselt on suurem osa inimesi võimelised täiesti viisakaks ja mõistlikuks vaidluseks, kui nad istuvad üle laua ja vaatavad teineteisele otsa. Kui sama vaidlus toimub aga mõnel sotsiaalmeediaplatvormil, ei lähe kaua, kui solvamine ja sildistamine korraliku hoo sisse saab.

Sellistele teemadele tähelepanu juhtimine, üldiste teadmiste ja suhtluskultuuri arendamine peaks olema ka ennast vastutustundlikeks pidavate ettevõtete eesmärk. Ükskõik, kus me omavahel suhtleme – tööl, tänaval, kaubanduskeskuses või Facebookis – oluline on see, et säiliks väärikus ja austus teiste vastu. Seda mitte hinnates ning valeinfot jagades oled sa tööriistaks nendele, kes soovivadki, et ühiskond oleks hirmul ja lõhenenud.    

Tagid: 5G-tehnoloogiaAndre VisseMobiilside
JagaSäutsu
Eelmine postitus

Raplamaal hukkus liiklusõnnetuses 37-aastane ATV-juht, viga sai 6-aastane laps

Järgmine postitus

Viimase ööpäeva esmaste positiivsete koroonatestide protsent oli 10,1, Läänemaal lisandus 7 nakatunut

Samal teemal

Arvamus

Haapsalu külad ja kogukonnad saatsid mobiilsideteenuse pakkujatele kirja: võrk on auklik, tahame paremat teenust

08/06/2020
Järgmine postitus

Viimase ööpäeva esmaste positiivsete koroonatestide protsent oli 10,1, Läänemaal lisandus 7 nakatunut

Päästjad käisid Lääne-Nigula vallas kahel korral kulupõlengut kustutamas

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Populaarsed sel nädalal

  • VIDEO JA GALERII: Kalevi Jahtklubi treener võtab purjetamiskoolis Hapsal lastelt merehirmu

    VIDEO JA GALERII: Kalevi Jahtklubi treener võtab purjetamiskoolis Hapsal lastelt merehirmu

    0 jagamised
    Jaga 0 Säutsu 0
  • Lugeja küsib: Mida teha, kui tööl on liiga kuum?

    0 jagamised
    Jaga 0 Säutsu 0
  • 2. juulil näeb Haapsalu promenaadil haruldasi Porsche autosid

    0 jagamised
    Jaga 0 Säutsu 0
  • Läänemaal sai autode kokkupõrkes viga kolm inimest

    0 jagamised
    Jaga 0 Säutsu 0
  • Röövel Hotzenplotz ähvardab väikelinna rahu

    8 jagamised
    Jaga 8 Säutsu 0
Läänlane.ee

Saada artikkel, fotod, vihje, reklaamisoov või niisama hea mõte aadressil ivar@laanlane.ee. Tel 5680 4407.

Reklaambännerite hind kokkuleppel. Bänneri valmistamine tasuta.

OÜ Läänlane
Registrikood 12089011

Kasutustingimused

Värsked postitused

  • Taebla Suvevollet juhivad Evelin Merilainen ja Andres Kukk
  • Haapsalus löödi meest
  • Rannarootsi muuseum kutsub Merepäeva kontserdile
  • Haapsalus kadus eaka naise pangakontolt 3000 eurot
  • Lihula noorjooksjad teevad imelisi starte
  • Kuidas praegu probleemivabalt lennata?
  • Ehmjas süttis elektrikilp
  • Kaks kolmandikku jalg- ja tõukeratturitest sõidab ilma kiivrita
juuli 2022
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031
« juuni    

© 2021 laanlane.ee

Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Kuulutused
  • AVALDA KUULUTUS
  • Geenius
  • Auto
  • Digi
  • DigiPRO
  • Diktor
  • Kodu
  • Kohalik
  • Raha
  • Rikas
  • Rohe
  • Tervis
  • Äri

© 2021 laanlane.ee

Teretulemast tagasi!

Logi alt oma kontole

Unustasid salasõna? Telli

Loo uus konto!

Täida registri all lahtrid

Kõik väljad tuleb täita. Logi sisse

Hangi enda salasõna

Palun kirjuta uue salasõna saamiseks oma kasutajanimi või e-mailiaadress.

Logi sisse
See veebileht kasutab küpsiseid. Jätkates veebilehe kasutamist annad nõusoleku küpsiste kasutamiseks. Vaata lehe kasutustingimusi.
 

Loading Comments...