Valitsus sai tänasel kabinetinõupidamisel ülevaate koroonaviiruse COVID-19 seotud olukorrast ning otsustas moodustada tippjuhtide töörühma, kes valdkonnaüleselt koordineerib riigi edasisi tegevusi ning esitab valitsusele vajalike abinõude ettepanekud.
Tippjuhtide töörühma juhib sotsiaalminister Tanel Kiik, sinna kuuluvad sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi, välisministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, kaitseministeeriumi ja rahandusministeeriumi kantslerid või asekantslerid.
„Viiruse tõkestamisel on kõige olulisem kiire infovahetus erinevate ametkondade vahel ning tasakaalustatud, tõenduspõhise info ja käitumisjuhiste jagamine elanikkonnale,“ rõhutas sotsiaalminister Tanel Kiik. „Loodav töörühm tagab, et ametkondade info jõuaks kõige kiiremal viisil valitsuseni ning sellest teadmisest sünniks operatiivsed ja pädevad valitsuse otsused.“
Lisaks viiruse leviku tõkestamiseks vajalike meetmete ettepanekutele peab töörühm lähiajal valitsusele esitama ka ettepanekud riigipiiril rakendatavate abinõude kohta.
Täna varahommikul leidis kinnitust Eestis esimene COVID-19 haigusjuhtum. Tegemist on Iraani kodanikust Eesti alalise elanikuga, kes viibib hetkel Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus arstide hoole all.
Terviseameti peadirektor Merike Jürilo ja terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhata Martin Kadai andsid täna pressikonverentsi.
Merike Jürilo sõnul oli tegemist sissetoodud juhtumiga. Inimene ei nakatunud Eestis, vaid tõenäoliselt töövisiidil Iraanis.
Jürilo rõhutas, kui oluline on teadlikkus, millised on viiruse riskipiirkonnad. Iraani kodanik käitus tema sõnul nii nagu peakski käituma. Ta tundis kurgus kipitust ja end haigena, helistas hädaabinumbril 112 ja kiirabi saabudes isoleeriti kohe haiglasse. Siis võeti proovid ja täna öösel saadi teada tulemus.
Riiast Tallinna sõitnud bussis oli 22 inimest, sealhulgas bussijuht, nakatunu ja tema tütar. Nendega on ühendust võetud. Nende tervist jälgitakse 14 päeva. Neil on soovitatud tööle mitte minna ja vältida kontakte teiste inimestega. Haigus avaldub keskmiselt alles 5.-7. päeval.
Iraani kodanik lendas ka enne lennukiga Istanbulist Riiga. Terviseametil pole admeid, palju seal lennukis rahvast oli.
Seejärel võeti kohe ühendust bussifirmaga, mille bussis iraanlane Riiast Tallinna sõitis. Tuvastati ka teised reisijad, kes nakatunuga koos bussis olid. Nendega on võetud ühendust ja jagatud juhiseid, kuidas edasi käituda.
Jürilo sõnul reisivad inimesed praegu väga palju (on koolivaheaeg ja palju peresid on välismaal puhkamas), seepärast on oluline tähelepanelikkus riskipiirkonnast saabudes. Kahtluste korral tuleb konsulteerida oma perearstiga.
Jürilo märkis, et kuna on koolivaheaeg, siis praegu arutab valitsus selle üle, milliseid sõnumeid avalikkusele anda. Terviseamet on oma soovitused andnud: riskipiirkonnast saabunud lapsed tuleks jätta koduõppele ja jälgida hügieeninõudeid. Viimane kehtib kõigi inimeste, mitte ainult riskipiirkonnast saabunute kohta.
Jürilo sõnul ei ole praegu plaanitud eriolukorda välja kuulutada. Küll saab kaaluda ürituste ärajätmist, lisas ta. Eriolukorra väljakuulutamine tähendaks riigis epideemiat.
Koroonaviiruse haigus COVID-19 (vana nimega 2019-nCoV)
Viirus sai alguse Wuhani linnast, Hiinas, 31. detsembril 2019.
Kuna COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus),siis kasutatakse edaspidi selle nimetamisel ametlikku terminit SARS-CoV-2.
Terviseamet töötab koos Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC), rahvusvaheliste partnerite ja valitsustega, et jälgida viiruse levikut ja tagada Eesti valmisolek inimeste tervise kaitseks ja nakkuse leviku tõkestamiseks.
HETKESEIS
Lähtuvalt ECDC riskihinnangust, laiendas terviseamet 26.02 juhudefinitsiooni, laiendades riskipiirkondi. Alates 26.02.2020 on koronaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik ja Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piedmont regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea.
Riskipiirkonda reisijatel ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus kõrge.
Vastavalt riikides kehtestatud juhudefinitsioonidele on maailmas 26. veebruari seisuga kokku registreeritud 81 027 haigusjuhtu. Hiinas on registreeritud 78 095 juhtu, Hongkongis 85, Macaos 10, Lõuna-Koreas 1 146, Jaapanis 164, Iraanis 95, Singapuris 91, Tais 40, Taiwanis 31, Bahreinis 23, Malaisias 22, Vietnamis 16, Araabia Ühendemiraatides 13, Kuveidis 11, Iraagi , Omaanis 4, Indias , Filipiinidel 3, Iisraelis 2, Afganistanis 1, Kambodžas 1, Nepaalis 1, Sri Lankal 1, Liibanonis 1, Alžeerias 1, Ameerika Ühendriikides 53, Kanadas 11, Brasiilias 1, Itaalia 322, Saksamaal 18, Ühendkuningriigis 13, Prantsusmaal 14, Hispaanias 7, Venemaal 2, Austrias 2, Belgias 1, Soomes 1, Rootsis 1, Horvaatias 1 ja Šveitsis 1, Austraalias 22, Egiptuses 1, rahvusvahelises laevas (Jaapan) 691. Viies riigis registreeritud juhud esmakordselt: Austrias, Horvaatias, Šveitsis, Alžeerias ja Brasiilias.
Vaata koroonaviiruse haigus COVID-19 olukorda WHO Euroopa regioonis interaktiivse kaardina.
Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) ei soovita piiranguid reisimisele või kaubandusele.
27.02 varahommikul (kell 01.58) leidis Eestis kinnitust esimene COVID-19 positiivne juht. Haige on isoleeritud ja tema kontaktsed on kaardistamisel. Eestisse sissetoomise risk on kõrge, kuid kohapeale leviku risk on madal, tingimusel, et rakendatakse asjakohaseid haiguse ohjamismeetmeid. Terviseameti soovitused inimestele jäävad samaks.
