Valitsuskabinet kiitis heaks vaktsiinikindlustuse põhimõtted
Valitsus toetas tänasel kabinetinõupidamisel tervise- ja tööministri ettepanekuid kõiki Eestis kasutatavaid vaktsiine hõlmava vaktsiinikindlustuse loomiseks. Vastav eelnõu on plaanis koos patsiendikindlustuse süsteemiga riigikogusse saata veel tänavu.
„Eestis kasutatavate ravimite kvaliteet ja ohutus on väga kõrgel tasemel. Meie eesmärk on anda vaktsiinikindlustusega inimestele kindlustunne vaktsineerimise otsuse tegemisel ning toetada inimesi, kui vaktsineerimisel on tõesti esinenud väga haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Kui me teame, et ei jää oma murega üksi, on loodetavasti ka julgem tunne vaktsineerimise kasuks otsustada – see on oluline, sest vaktsineerimine päästab elusid.“
Esimeses etapis on plaanis vaktsiinikindlustusega hõlmata COVIDi vaktsiinid alates nendega vaktsineerimise algusest, kõigile teistele vaktsiinidele laieneb kindlustus ettepaneku kohaselt 2023. aastast.
Nii nagu muude vaktsiinide puhul, on ka COVID-19 vaktsiinide ohutus väga kõrge – tõsisemaid kõrvaltoimeid esineb haruharva. Näiteks, 30. novembri hommiku seisuga oli Eestis manustatud üle 1,65 miljoni vaktsiinidoosi, millest kõigi võimelike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta esitati Ravimiametile teatisi vaid 0,36% dooside kohta (6017 teatist). Teatisi, milles kirjeldati vähemalt ühte tõsist võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos, on veel vähem – 238.
Eestis praegu kehtiv tootjavastutuse süsteem näeb ette, et vaktsineerimisel võimalikku kahju saanud inimestel on õigus esitada kahju hüvitamise nõue otse ravimitootjale. COVID-19 vaktsiinide puhul on vaktsiinitootjal kohustus teavitada sotsiaalministeeriumi kahjunõude esitamisest ja kaasata ka Eesti riik selle lahendamisse. Vaktsiinikindlustuse loomise eesmärk on muuta väga harva esinevate tõsiste tervisekahjustuste korral inimesele hüvitise saamine märksa lihtsamaks.
Vaktsiinikindlustusega on kavas hüvitada olukorrad, kus vaktsineerimise tagajärjel on tekkinud vähemalt neli kuud kestev raske tervisekahjustus. Hüvitamise aluseks kehtestatakse fikseeritud summad, millega hüvitatakse nii varaline kui mittevaraline kahju sõltuvalt kahju raskusastmest.
Kindlustuse loomiseks valmistab sotsiaalministeerium koostöös rahandus- ja justiitsministeeriumidega ette eelnõu, millega lisatakse ravimiseadusesse uus peatükk. Samuti liigutakse edasi tervikliku patsiendikindlustuse süsteemi loomisega.
