17. jaanuaril kell 17 said päästjad teate, et Haapsalus Väiksel viigil vajus ATV läbi liiga nõrga jää, umbes 100 m kaugusel kaldast. Õnneks inimesed inimesed vette ei kukkunud ja pääsesid õnnetusest. ATV omanikud tegelevad sõiduki veest välja tõmbamisega ise edasi.
Enne veekogule minekut kontrolli jää paksust vastavast kaardirakendusest
Pikemat aega kestnud külmakraadid on enamikele Eesti siseveekogudest moodustanud paksema jää. Lubatud on minna aga vaid neile veekogudele, kus jääkaane paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Päästeamet mõõdab igapäevaselt populaarsemate siseveekogude jää paksust. Selleks, et teada oma kodukoha veekogu jääpaksust, on kõik mõõdistused kantud kaardirakendusele. Informatiivse jääkaardi leiab kodulehelt www.veeohutus.ee ning Google’i kaardirakendusest.
Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid, näiteks jäänaasklid ja veekindlasse kotti pandud mobiiltelefon. Isegi kui jää paksus on mõõdetud kohas 10 sentimeetrit, siis mujal veekogu piires võivad jääolud muutuda. Mida kiirevoolulisem ja rohkemate allika- või suubumiskohtadega on veekogu, seda ebaühtlasem on jää paksus. Kutselised ja vabatahtlikud päästjad on rajanud liuvälju, et võimaldada inimestele turvalist uisutamist. Infot olemasolevate liuväljade kohta, saab kohalikust omavalitsusest.
Raplamaa
17. jaanuaril kell 19.09 paiku süttis Kohila alevikus põlema sõiduauto. Päästemeeskonna saabudes lahtist põlemist enam ei olnud, omanik oli käsikustutiga ise jaole saanud. Päästjad avasid sõiduki kapoti ning kustutasid põlema süttinud mootori lõplikult.
