Vaid 32% Eesti juhtidest ei kasuta sõidu ajal telefoni

Kõik me teame, et sõidu ajal on ohtlik tegeleda muuga peale autojuhtimise, kuid sellest hoolimata ei suuda enamik eestlasi oma näppe ja pilku telefonist eemal hoida. Nii selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

Koguni 68 protsenti küsitluses osalenud Eesti autojuhtidest tunnistas, et nad kasutavad sõidu ajal telefoni. Need, kes sõidu ajal telefoni kätte võtavad, kasutavad seda peamiselt helistamiseks või navigatsiooniseadmena. Aga samuti kuulatakse telefoni kaudu muusikat ning mõned juhid kirjutavad sõidu ajal isegi sõnumeid või külastavad veebilehti.

If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Taavi Kiibuse sõnul on ka kindlustusjuhtumeid vaadates selge, et inimesed tegelevad sõidu ajal kõrvaliste asjadega. Nii mõnedki õnnetused on saanud juhtuda vaid seetõttu, et juht ei pööranud liiklusele mingil hetkel üldse tähelepanu. 

„53% uuringule vastanutest helistab autosõidu ajal, kusjuures veerand neist ei kasuta selleks isegi vabakäesüsteemi. 45% juhtidest kasutab telefoni navigatsiooniseadmena – jah, see võib aidata neil liiklemissuunda valida, kuid teisalt võib ka see juhtimiselt tähelepanu ära võtta. Kui arvestada sedagi, et 17% juhtidest valib sõidu ajal telefonist ka muusikat, 5% kirjutab sõnumeid ja 3% külastab veebilehti, siis näeme, et liiga palju tegeldakse roolis olles kõrvaliste tegevustega,“ selgitas Kiibus.

Igasugune kõrvaline tegevus segab juhti

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul ei taju sõidukijuhid, kui palju mobiiltelefoni kasutamine roolis sõiduvõimekust pärsib ja ohtlikke liiklussituatsioone põhjustab. „Kui juhi tähelepanu on hõivatud mõne muu tegevusega, väheneb tema reageerimiskiirus ja terav nägemisväli. Rasked liiklusõnnetused jäävadki juhtuma, kui inimesed ei hakka endale aru andma kõrvaliste tegevuste ohtlikkusest,“ rääkis Kullamäe.

Eriti tähelepanelikud peaksid autojuhid olema nüüd, mil pärast pikka pausi on linnaliikluses seoses kooli algusega taas palju lapsi, kes ohte veel nii hästi hinnata ei oska. Liiklusjärelevalvekeskuse juht tuletab meelde, et lapsed jäljendavad teiste käitumist ning täiskasvanutel on siinkohal suur roll nende harjumuste kujundamisel. „Keegi meist ei soovi, et lapsed osaleksid liikluses märkamata, mis ümberringi toimub, sest kogu tähelepanu on suunatud nutitelefonile. Seega ei tohiks ka lapsevanemad liigeldes jalgsi, jalgrattaga või olles autoroolis sellist eeskuju näidata.“

Paraku näevad politseinikud liikluspildis iga päev mobiiltelefone kasutavaid juhte, kes oma käitumisega panevad ohtu nii ennast kui ka kaasliiklejaid. „Nutijoove on liikluses vähemalt sama ohtlik kui alkoholijoove. Tegu on sõltuvusega, mida ei ravi vaid rahatrahviga. Peaksime ühiskonnas laiemalt probleemi teadvustama ning rohkem oma lähedasi korrale kutsuma,“ lisas Kullamäe.

Tegu pole kaugeltki vaid noorte juhtide probleemiga

Uuringust selgus, et kõige aktiivsemalt kasutavad roolis telefoni 25–44 aasta vanused inimesed (74% juhtidest), neile järgnevad juhid vanuses 45–54 (67%). Teistest vähem kasutavad roolis telefoni 18–24aastased (62%) ja 55–64aastased (59%).

Mehed kasutavad roolis telefoni aktiivsemalt (73%) ja naised mõnevõrra vähem (63%). Haridustasemete vaates erinevusi pole, küll aga selgus, et kõrgema sissetulekuga inimesed kasutavad telefoni roolis märksa rohkem. Inimestest, kelle sissetulek pereliikme kohta ületab 700 eurot kuus, kasutab sõidukit juhtides telefoni 75 protsenti, madalama sissetulekuga juhtide puhul on see näitaja 50–60%. Kõrgema sissetulekuga inimesed kasutavad telefoni roolis teistest enam kõigil otstarvetel.

Uuringust selgus ühtlasi, et kui laias laastus kasutatakse Balti riikides autojuhtide poolt telefone navigatsiooniseadmena sarnaselt, siis Eesti juhid teevad autoroolis lõunanaabritest enam telefonikõnesid ning kuulavad rohkem telefoni kaudu muusikat. If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales ligikaudu 1000 inimest igast riigist.