12. aprillil kell 03.34 said päästjad väljakutse Uuemõisa, kus põles umbes 8 ruutmeetri suurune aiamajake, mis tules hävis. Päästjad kustutasid põlengu kell 04.52. Esialgsetel andmetel võis põleng alguse saada pliidi kasutamisest.
Raplamaa
11. aprillil kell 15.54 käisid päästjad kulupõlengut kustutamas Kehtna vallas Järvakandi alevis Nõlva tänaval, kus kokku põles umbkaudu 40 ruutmeetrit pinnast. Kuigi inimesed askeldasid aias ja püüdsid ise tulele piiri panna, see neil ei õnnestunud. Päästjad viisid läbi nõustamise, et taoline olukord enam ei korduks.
12. aprillil kell 00.58 helistas murelik naaber häirekeskusele, et anda teada aknalaual põlevatest küünaldest Märjamaa alevis Pargi tänaval. Naabri helistamisele korteri omanik ei reageerinud ning selgus, et ei viibi ise koduski. Päästjatel ja politseipatrullil ei jäänud olukorda hinnates muud üle, kui anda seaduslik korraldus koju naasmiseks. 10 minutit hiljem tuligi omanik ning päästjad kustutasid küünlad, mis oleks võinud põhjustada tõsise tulekahju ja seada ohtu naabrite elu ning vara.
Hiiumaa
11. aprillil kell 14.25 läks lõkkest kulu põlema Kalana külas. Päästjad suutsid umbes 0,1 hektari suuruse põlengualaala kustutada kell15.30. Kustutamiseks kasutati nii UTV-d kui ka veejuga. Lõkketegijatele viidi läbi selgitustöö ohutust lõkke tegemisest: lõket ei tohi jätta järelevalveta ning alati peavad käepärast olema esmased kustutusvahendid. Samuti tuleb arvestada tuule suuna- ja kiirusega.
Järvamaa
12. aprillil kell 03.00 märkas tähelepanelik inimene, et Paides Karja tänaval oli prügimajas põleng, kuid enne seda oli sinna sisenenud ka meesterahvas. Päästjad kustutasid pärast saabumist konteineri kõrval asunud põlengu ning andsid prügimajas suitsetanud mehe üle kiirabimeedikutele.
12. aprillil kell 05.06 sai häirekeskus teate, et Paide linnas Viisu külas oli vanem mees kukkunud oma kodus voodist ning ei suutnud omal jõul enam tõusta. Päästjad avasid korteri ukse ning andsid patsiendi üle kiirabimeedikutele.
Päästjad käivad sageli väljakutsetel, kus vanemad üksi elavad inimesed on kodus kukkudes viga saanud ning ei suuda enam ise püsti saada ega liikuda. Halvemal juhul ootab kannatanu abi tunde, enne kui keegi naabritest või möödujatest appihüüdeid kuuleb või mõni lähedane hädasolijast teada saab. Eakate ja liikumisraskustega inimeste kodud on kasulik tõsiste tagajärgedega kukkumiste ennetamiseks kohandada. Selleks saab abi ja nõu küsida linna sotsiaalabiosakonna töötajatelt.
