Eile kell 9.40 teatati häirekeskusele, et Uuemõisa alevikus on tööruumides tunda vingugaasi ning töötajad kurtsid, et on raske hingata ja silmad kipitavad.
Haapsalu päästjad tuvastasid, et õhusaaste on tekkinud keskküttekatla rikke tõttu maha jooksnud põlevkiviõlist. Inimesed evakueeriti hoonest ning päästjad asusid absorbentainega katma ca 200-300 l masuuti. Ruumid ventileeriti ning masuudi utiliseerimisega tegeleb objekti esindaja.
Hiiumaa
Täna kell 00.59 teatati häirekeskusele, et Kuri külas põleb sauna rookatus lahtise leegiga. Tõenäoliselt sai põleng alguse kütteseadme kasutamisest. Päästjad panid tulelevikule piiri kella 02.35ks. Lõplikult likvideeriti ca 3×5 meetri suuruse sauna põleng kella 04.02ks. Sündmusele reageerisid Kärdla ja Käina päästjad.
Raplamaa
Eile kutsuti päästjad Kehtna valda Ingliste külla ja Rapla linna Salu tänavale, kus eramajade küttekolletes ja korstnates oli tekkinud tahmapõleng. Päästjad lasid põlengutel kontrolli all vaibuda, vaatasid üle läheduses asuvad ehituskonstruktsioonid ning palusid mõlemal perel kiiremas korras kutsuda korstnapühkija kütteseadmeid hooldama.
Saaremaa
Eile kell 11.40 teavitati häirekeskust, et Muhus Tusti külas on põlema süttinud elumaja korsten. Päästjad kustutasid tule pliidi alt ning kasutades pulberkustutit ja korstnaluuda, suutsid intensiivselt põlenud korstna seestpoolt ära kustutada. Kuumuse tagajärjel tekkisid korstnajalga praod, mistõttu kuni korstnapühkija käimiseni ja küttekollete üle kontrollimiseni, seda kütta ei tohi. Külmade talveilmadega on kütmist alati rohkem ning seetõttu peab ka korstnapühkija küttekolded tihedamini üle vaatama.
Korstnast tekkivad tahma- ja pigipõlengud on väga ohtlikud – need lõhuvad kütteseadmeid ning tekkivate pragude kaudu levib põleng kiiresti hoonesse. Sealt edasi tekivad juba korvamatud kahjud. Küttesüsteemist alguse saanud põlenguid saab iga koduomanik ennetada. Esimese asjana tuleb kutsuda kutseline korstnapühkija neid üle vaatama ja hooldama. Küttesüsteeme tuleb hooldada nii tihti, et ei tekiks tahma- või pigipõlemise ohtu, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.
