Aprillist juunini määrati töötasu hüvitist 17 472 asutuse 136 709 töötajale, keskmine hüvitise suurus oli 703,2 eurot. Suurem osa hüvitise saajatest töötas Harjumaal, Tartumaal ning Ida-Virumaal. Enim toetust said majutuse ja toitlustuse ning töötleva tööstuse valdkonna töötajad.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul leevendas hüvitise esimene periood järsku majanduslangust ja pehmendas šokki tööturul. „Kui töötasu hüvitise toel saab enamik ettevõtjaid oma tegevust ikkagi jätkata, siis on see meede igal juhul ennast tõestanud,“ sõnas Paavel.
Aprillist juuni lõpuni esitas töötasu hüvitamise avalduse 17 584 asutust, kes taotlesid töötasu hüvitamist 137 399 töötajale. Kõige tihedam avalduste esitamise aeg oli iga kuu esimene nädal ning kõige rohkem avaldusi esitati mai ja juuni esimesel esmaspäeval: 1. juunil esitati avaldus 34 159 töötaja eest ning 4. mail 31 270 töötaja eest.
Töötasu hüvitist määrati 17 472 asutuse 136 709 töötajale, sealhulgas 27 258 inimest said hüvitist ühe kuu eest ning 109 451 inimest kahe kuu eest. Märtsi eest määrati töötasu hüvitis 33 675 inimesele, aprilli eest 121 494 inimesele ning mai eest 91 130 inimesele.
Keskmine hüvitise suurus oli 703,2 eurot ning hüvitiste kogukulu oli koos töötukassa tasutud sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega 231,7 miljonit eurot (sh märtsi eest 27,6 miljonit, aprilli eest 113,7 miljonit ja mai eest 90,4 miljonit eurot).
Kui märtsi hüvitise saajatest moodustasid kõige suurema osa majutuse ja toitlustuse valdkonna töötajad (26,9% hüvitise saajatest), siis aprilli ja mai hüvitise saajates hulgas oli kõige rohkem töötleva tööstuse valdkonna töötajaid (vastavalt 22,8% ja 28,6%). Suurem osa hüvitise saajatest töötas Harjumaal registreeritud või tegutsevas asutuses (62,2% hüvitise saajatest), järgnesid Tartumaa (10,7%) ning Ida-Virumaa (6,1%).
Töötasu hüvitist saanud asutustest ligi 81% olid vähem kui 10 töötajaga asutused, 10-49 töötajaga asutusi oli 17%, 50-249 töötajaga asutusi 2,6% ning 250 ja enama töötajaga asutusi 0,4%.
Kõige suurema hüvitiste kogukuluga asutus oli Osaühing Hansaliin (4,2 miljonit eurot). Järgnesid Enefit Kaevandused AS (1,8 miljonit eurot), aktsiaselts Norma (1,8 miljonit eurot), Bolt Technology OÜ (1,4 miljonit eurot) ning Osaühing HT Laevateenindus (1,3 miljonit eurot).
Töötasu hüvitis on jäetud määramata ligi 1100 inimesele. Peamiselt seetõttu, et tööandja ei ole vastanud käibelanguse kriteeriumile; hüvitise avalduses toodud töötaja osas ei ole tööandja kohaldanud töölepinguseaduse §-i 35 või 37 või tegemist on olnud fiktiivse töösuhtega, mis on kantud töötamise registrisse töötasu hüvitise saamiseks. Esialgsete kontrollide põhjal on 350 inimese osas tunnistatud kehtetuks töötasu hüvitise määramine ning esitatud tagasinõue. Seda põhjusel, et tööandja on rikkunud koondamiskeeldu või on inimene hüvitise taotlemise perioodil viibinud terve kuu töövõimetuslehel. Töötasu hüvitise järelkontrollid kestavad selle aasta lõpuni.
200 inimese taotlused võtsid tööandjad tagasi, kui töötukassa küsis täiendavaid dokumente või selgitusi.
Keskmine aeg avalduse esitamisest kuni hüvitise määramiseni oli 2,2 päeva ning keskmine aeg avalduse esitamisest kuni hüvitise väljamaksmiseni oli 3,9 päeva.
