Töötaja küsib: Soovin võtta puhkust ja valisin välja endale sobiva ajavahemiku, kuid tööandja ei andnud selleks luba – kas ta võib seda keelata?
Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Põhipuhkuse eesmärk on töötaja tervise ja võimete taastamine. Igal töötajal on iga-aastane puhkus vähemalt 28 kalendripäeva. Alaealise töötaja ning osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva. Töötaja ja tööandja võivad alati kokku leppida pikemas põhipuhkuses.
Tööandja peab koostama puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta ja tegema selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Tegemist on perioodiga, mil tööandja saab põhipuhkuse aega ühepoolselt määrata arvestades soodustatud isikute ja töötajate soovidega. Puhkuse ajakavas märgitakse kõikide töötajate puhkuste perioodid. Kui töötajal jäi eelmisest aastast osa põhipuhkusest kasutamata, siis see tuleb samuti ära näidata käesoleva aasta puhkuse ajakavas. Vastasel juhul võib töötajal eelmise aasta põhipuhkuse nõue aeguda, kuna see aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kui pooled ei jõua rahuldava kokkuleppeni puhkuse osadeks jagamises, tuleb puhkust kasutada ühes osas ehk näiteks 28 kalendripäeva järjest. Enne puhkuste ajakava koostamist on töötajal võimalik esimese kvartali jooksul puhkusele jääda vaid poolte kokkuleppel.
Kui tööandja ei ole kasutanud oma õigust planeerida töötajate puhkused puhkuste ajakavas, mille peab ta koostama ja töötajatele teatavaks tegema hiljemalt iga kalendriaasta märtsi lõpus, siis on töötajal õigus kasutada puhkust talle sobival ajal sellest 14 kalendripäeva kirjalikult ette teatades. Tööandja ei saa sellise puhkuse andmisest keelduda.
Seega, kui töötaja on esitanud kirjaliku puhkusele jäämise avalduse 14 kalendripäeva ette või on puhkuse aeg märgitud puhkuste ajakavasse, siis saab töötaja jääda puhkusele, kuna tööandjal puudub alus puhkuse andmisest keeldumiseks. Kui tööandja ei maksa puhkusel oldud aja eest puhkusetasu, tekib töötajal saamata jäänud puhkusetasu nõue.
Kõik töösuhtest tekkinud lahkarvamused on õige püüda lahendada pooltevaheliste läbirääkimiste teel.
