Enam kui 3500 töötajat kaasanud uuring tõi välja tõsiasja, et Eesti töötajatel on endiselt väga suur töökoormus ja paljud on seetõttu sunnitud töötama rohkem kui ette nähtud. CVKeskus.ee värskest küsitlusest selgus, et tervelt 43% töötajatest teevad regulaarselt ületunde ja pea viiendik (19%) teeb neid suisa tasuta.
Töökoormust ja -aega kaardistavast uuringust selgus, et ületunde teeb Eestis regulaarselt 43% töötajatest. Umbes neljandikule töötajatest (24%) makstakse ületundide eest lisatasu, kuid 19% ei saa rohkem töötatud tundide eest mingit palgalisa. Samuti on ületundidega kokkupuude olemas veel 28%-l töötajatest, kuid neil tuleb ületunnitööd ette pigem harva. Seega koguni 71% Eesti töötajatest teeb rohkem tööd kui peaks.
„Töötajate kasvav töökoormus on tihedalt seotud tööjõupuudusega,“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Kuna töötajate leidmine on paljudes valdkondades keeruline, jagatakse töö lihtsalt olemasolevate töötajate vahel ära. Selge näide on siin IT- ja ehitussektor, kus töötajaid on juba aastaid olnud keeruline leida ning rohkem kui pooled antud valdkondade töötajad teevad ka ületunde. Uuringu tulemustest joonistub välja, et rohkem tööd ei tähenda alati aga suuremat palka.”
Ületöötamise oht on noorte seas kõrgem
CVKeskus.ee on ületundide uuringut korraldanud juba neli aastat. Võrreldes 2018. aastaga (ületunde tegi siis 45% töötajatest), on olukord küll paari protsendipunkti võrra paranenud, kuid tegemist on endiselt liiga kõrge näitajaga.
Uuring lükkab ümber ka väite, et ületundide tegemine on pigem vanemate põlvkondade harjumus. Tulemustest peegeldub, et mida noorem on töötaja, seda suurem on oht sattuda ületunnitöö haardesse. Noorematest kui 39-aastastest on ületunde teinud 46%, sellest piirist vanemate puhul on sama näitaja 39%. Veelgi enam, alla 25-aastastest puutusid eeldatust kauem töötamisega kokku pea pooled vastajatest (49%).
„Viimasel ajal on taas päevakorrale kerkinud 6-tunnise tööpäeva idee. Reaalsuses tähendaks aga 6-tunnine tööpäev ikkagi ületundidest tulenevalt umbes pooltel töötajatel 7-tunnist tööpäeva ja kardetavasti suureneks ületundide tegemine siis veelgi,” märkis Henry Auväärt.
Kõige rohkem tehakse ületunde Tartus ja Ida-Virumaal
Kui kõrgharitud töötajatest tegi ületunde 42% ja keskharidusega töötajaist 50%, siis mõnevõrra väiksemad on vahed valdkondade lõikes. Kõige rohkem tuli ületunnitööd ette ehitajatel ja kinnisvaratöötajatel, infotehnoloogia-, transpordi- ja logistika-, klienditeeninduse- ja tööstuse ning tootmise valdkonna töötajatel.
„Huvitaval kombel vähenes aastaga märkimisväärselt juhtide arv, kes olid ületunde teinud. Kui möödunud aastal viibis kauem tööl 56% juhtidest, siis sel korral on näitaja langenud 43% peale,” lisas Henry Auväärt.
Piirkondade võrdluses teevad rohkem ja kauem tööd Tartus ja Ida-Virumaal elavad inimesed, kus ületunde teevad 46% töötajatest. Kõige parem seis on Viljandis, kus ületunde teeb vaid 37% töötajaist.
TOP 5 valdkonda, kus töötajad enim ületunde teevad
1) Ehitus ja kinnisvara (51% töötajatest teeb ületunde)
2) Infotehnoloogia (51%)
3) Transport ja logistika (50%)
4) Klienditeenindus (47%)
5) Tööstus ja tootmine (46%)
Enim tehakse ületunde Tartus ja Ida-Virumaal
1) Ida-Virumaa (46% töötajatest teeb ületunde)
2) Tartu (46%)
3) Tallinn (43%)
4) Pärnu (40%)
5) Viljandi (37%)
