Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO viimase hinnangu kohaselt on Hiinast levima hakanud koroonaviirus üldjuhul nakkusohtlik sümptomite esinemisel, kuid ühe teadusuuringu põhjal võib nakatunud inimene viirust edasi anda ka päev enne sümptomite ilmnemist.
Enamikul juhtudel on haiguse inkubatsiooniperiood 5-6 päeva, kuid viirus on hingamisteede proovides tuvastatav ka 1-2 päeva enne ja kuni 37 päeva peale sümptomite avaldumist. „Siin on oluline tähele panna, et viiruse tuvastamine ei võrdu nakkuslikkusega. Üldjuhul on haigus nakkusohtlik sümptomite esinemisel, kuid endiselt on teadmised piiratud,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Mari-Anne Härma, kelle sõnul võib WHO andmetel üks COVID-19 patsient nakatada keskmiselt 2-3 inimest.
Tulenevalt WHO eilsest otsusest kuulutada välja koroonaviiruse pandeemia ning tõsiasjast, et viirus levib täna ka kõikides Euroopa Liidu riikides, hindab terviseamet koroonaviiruse kohapealse piiratud leviku riski kõrgeks. Lapsed ja rasedad nakatuvad samamoodi kui teised, kuid lapsed põevad haiguse üldjuhul läbi kergete sümptomitega ja rasedatel on sarnased kliinilised tunnused nagu teistel. Praegu ei ole täheldatud vastsündinutel tõsiseid tüsistusi, kui ema on raseduse ajal põdenud COVID-19 kopsupõletikku. Samamoodi ei ole täheldatud viiruse edasikandumist rinnapiimaga.
Viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid ja suuremad suremuse näitajad.
Koroonaviirus-nakkuse põhilised sümptomid on palavik, kuiv köha ja väsimus, raskematel juhtudel areneb hingamisraskus. Hetkel teada olevate andmete kohaselt on ligikaudu 80 protsenti juhtudest (sh kopsupõletiku juhud) olnud kerged või mõõdukad. 14 protsenti haigusjuhtudest on olnud rasked juhud ning 6 protsenti haigetest olid kriitilises seisundis.
Riskipiirkonnast naasnutel tuleb 14 päeva enda tervist jälgida ja kodus püsida
Inimesed, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuande telefonile 1220. Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbril 112.
Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud haiguse riskipiirkonnas või on olnud lähikokkupuutues COVID-19 haigega ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.
Lisaks hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushaigustesse haigestumist vältida hügieenireeglite järgimine, mille väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine.
Võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) soovitusi on eilse seisuga tervisameti hinnangul koroonaviiruse kõrge riski piirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Keskmise riski piirkonnad on Saksamaa, (Nordhein-Westfalen, Baden-Wuerttemberg ja Baieri liidumaa), Prantsusmaa (Auvergne-Rhône-Alpes, Bourgogne-Franche-Comté, Grand Est, Hauts-de-France, Ile-de-France), Tirooli suusakuurordid Austrias, Hispaania (Madriid, Kataloonia ja Baskimaa), Jaapan ja Singapur. Risk nakatumiseks on kõrge inimestele, kes viibivad riikides, kus on laialdane kohapealne levik.
Kõige õigem ja ajakohasem info koroonaviiruse COVID-19 kohta on leitav terviseameti kodulehelt.
