Eesti vanasõna ütleb: tervis on parem kui rikkus. Seda ta tõesti on ja siin tuleks usaldada vanast ajast etteantud ütlusi. Me ei pea tihti näiteks oma vaimse tervise olukorda tähtsaks ning pöördume arsti juurde vaid juhtudel, kui meie kehas midagi valutab või enesetunne pöördub halvima poole. Kuid kas sa usaldad oma vaimse tervise seisundit niivõrd palju, et lood selle ümber mulli, mida sina ega keegi teine puutuda ei tohiks? Siinkohal tuleks purustada igasugused müüdid emotsionaalse tervise suhtes, sest meie aju ei vaja tõkendeid.
Enim vaimse tervise probleeme levib eestlaste seas noorukieas kui ka keskealiste inimeste hulgas. Noor ei tea veel kuidas oma vaimse heaolu eest hoolitseda ning laseb end kergesti mõjutada. Keskealine inimene teab, et peab oma emotsioonide eest vastutama ja arvestama kõigega, mis teda otseselt mõjutab. Tekib paralleel välismaailma ning meie enesehinnangute ja teadvustamise vahel, mis saab alguse paratamatult juba varases eas.
Mida teeb noor, kes otsib meelelahutust, kuid peaks samal ajal hoolitsema ka oma tervise eest? Kahjuks pöördutakse sageli sotsiaalmeedia poole, kust saadud nippide ja eeskujudega kohandatakse oma igapäevaelu. Kui teemaks tuleb mängimine, siis eelistatakse enamasti konsooli- ja veebimänge, mis ei ole just kõige leebemad. Sellistes mängudes esinevad intensiivsed emotsioonid ja riskialtis käitumine võivad noorte puhul esile kutsuda emotsioonide väljaelamise viise, mis ei pruugi olla kõige tervislikumad.
Mis see täpsemalt tähendab? Võtame näiteks noorukid, kes armastavad pärast kooli linnas hängida ja vahel pahandust teha. Paljud videomängude tegelaskujud käituvad sarnaselt, luues noortele mulje, et tegutsemine piiranguteta ja tagajärgi kartmata on normaalne.
Mängimisega liialdamise oht
Kui mängimine muutub liialt tähtsaks, kaob tasakaal tervise ja meelelahutuse vahel. Siinkohal ei lahenda probleemi ka arvutilaud ega ergonoomiline tool, sest inimesed vajavad rohkem liikumist kui istumist. Noor inimene peaks veetma suurema osa päevast liikudes, samas kui arvuti- või videomängudele võiks kuluda maksimaalselt kaks tundi päevas.
Osad keskealised inimesed otsivad meelelahutust näiteks erinevatelt kasiino veebiplatvormidelt, olgu need siis spordiga seotud kihlveokontorid või muud interaktiivsed lahendused. Ka selles eas avastatakse endi jaoks uuesti konsoolimängud, sest need loovad nostalgiat ning kergitavad esile ka need põnevad hetked lapsepõlvest. Kes meist ei mäletaks neid telekamänge, kus kassett oli nagu roheline arvutikaart ja mängu ära tundmiseks piisas selle välimuse tuvastamisest.
Tervise ja mängimise tasakaalu hoidmine on keskealiste seas aga loomulikum, kuna täiskasvanud töötav inimene ei saa end tundideks arvuti või teleka taha unustada, sest igapäevased kohustused ja aktiivne eluviis ei jäta selleks palju ruumi. Samuti tuletavad valutavad luud ja liigesed meelde, et regulaarne liikumine on tervise seisukohalt ülioluline.
Kuidas säilitada tervise ja mängimise tasakaal:
Loo endale graafik, mille alusel saad tasakaalustada nii tervise eest hoolitsemist kui ka mängude harrastamist. Siinkohal saab öelda, et vana hea järjepidev rutiin on edu võtmeks. Pane näiteks telefonile alarm, et hiljemalt kell 19 paned arvuti või konsooli kinni ja hakkad muude tegevustega toimetama.
Mine jooksma: kui sind on ees ootamas mõnus mänguõhtu, võta aega ka spordiga tegelemiseks. Terves kehas on ka terve vaim ning oma füüsilise ja vaimse tervise eest hoolitsemine loob eeldused ka rahulolevaks õhtuks.
Tee pause: keegi meist ei ole mingi robot ning enda heaolu eest tuleb hoolt kanda. Kui tunned, et mängimine hakkab segama eraelu, siis võta mõneks ajaks hoog maha ning leia endale mõni muu tegevus õhtu sisustamiseks.
Tasakaalu leidmiseks tuleb igaühel tegutseda individuaalselt. Mitte kõik eeltoodud ettepanekud ja soovitused ei pruugi kõigile sobida. Kõige olulisem on mängida vastutustundlikult, kuid hoolida ka enda tervisest.
