Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Tallinna halduskohus andis ühingule esialgse õiguskaitse kuni 14. aprillini, mis tähendab hanejahi peatamist ja millest kõik põllupidajad peavad kinni pidama.
Eesti Ornitoloogiaühing on seisukohal, et kevadiseks hanejahiks puudub vajadus, kuna samaväärsed loomastikku ja linnustikku vähem kahjustavad meetmed on olemas. Mittesurmavad heidutusvahendid, mida põllumehed on juba pikka aega kasutanud, osutusid Rewildi tehtud kaheaastase uuringu järgi hanede peletamisel sama tõhusaks kui kevadine jaht.
Keskkonnaameti korraldus “Luba haneliste küttimiseks väljaspool jahiaega” ei taga nende haneliikide, kelle kaitsmine on Eesti kohustus ja seda eriti kevadrände perioodil, turvalisust. Kevadine jaht seaks ohtu nii väike-laukhane, kelle asurkonna suurus on vaid 100 isendi ringis, kui ka taiga-rabahane, keda heidutusjahi käigus jahimehed väga tõenäoliselt suur-laukhane pähe maha lasevad.
Eesti Ornitoloogiaühing loodab, et keskkonnaamet halduskohtu määrust ei vaidlusta ja kevadjaht peatub lõplikult.
Samuti kutsub Eesti Ornitoloogiaühing üles inimesi, kes sel nädalavahetusel või järgmise nädala alguses märkavad põlluservas hanesid varitsevaid püssimehi, rikkumisest viivituseta teatama riigiinfo telefonil 1247.
