Eelmisel aastal püsitatud eesmärk, et taimekaitse tõttu ei hukkuks ükski mesilaspere, on teoks saamas ka tänavu. Hetkel teadaolevate andmete kohaselt ei ole sellel aastal taimekaitse tõttu mesilasi hukkunud. Tänaseks on peamine osa taimekaitsetöödest tehtud, seega on kõige suurema riskiga aeg ületatud.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esindaja Olav Kreeni sõnul on edu võtmeks koostöö ning selle aluseks põllumeeste ja mesinike omavaheline suhtlemine. „Senised kogemused on näidanud, et seal, kus suhtlemine on heaks tavaks saanud, ei ole ka probleeme tekkinud. Tunnustatakse teineteise vajadusi ning usaldatakse vastastikust tegevust. Ja ka keerulistele olukordadele on suheldes võimalik lahendust leida,“ ütles Kreen.
Ka mesinikud rõhutavad osapoolte omavahelise koostöö olulisust ning hindavad saavutatud tulemust. „Tähtis on, et piirkonnas tegutsevad taimekasvatajad ja mesinikud omavahel suhtleksid. Ainult nii on võimalik arvestada üksteise tegutsemisest tulenevaid vajadusi ja leida parimaid lahendusi mõlema valdkonna edendamiseks,“ lisas Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk.
Tänavu on Põllumajandusametile laekunud kolm kaebust, mis on seotud mesilaste suurenenud suremusega. „Kõikidel juhtudel tehti analüüsid ning piirkonnas viidi läbi taimekaitsevahendite kasutajate põhjalikum seire. Kahest mesilaste proovist ei tuvastatud taimekaitsevahendite jääke ning ühel juhul leiti jälgi fungitsiididest, mis jäid aga alla määramispiiri. Seega ei ole mesilaste hukkumise põhjusena alust kahtlustada taimekaitsevahendite kasutamist,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonnajuhataja Eva Lind.
Veterinaar- ja Toiduameti hinnangu alusel on ühe juhtumi puhul mesilaste suremise põhjuseks külmast ilmast tingitud toidupuudus. Teise kahe juhtumi kohta on täpsemad põhjused veel välja selgitamisel.
„Tunnustame põllumehi, kes on taimekaitsetöödel olnud tähelepanelikud ja kohusetundlikud suure hulga erinevate nõuete täitmisel. Kehtestatud reeglid on inimeste tervise ja kogu meid ümbritseva keskkonna hea seisundi tagamiseks,“ lisas Kreen.
Kindlasti on oluline, et ka edaspidi järgitaks taimekaitsetöödel ohutusnõudeid, nagu näiteks õitsvate taimede pritsimise keeld. Mesinduse ja taimekasvatuse omavaheline sümbioos on see, mis mõlemale osapoolele kasu toodab. Loodus on pannud õitsvad taimed ja tolmeldajad üksteisest sõltuma. Ka taimekasvatajad ja mesinikud saavad parimaid tulemusi loota ainult sümbioosi sarnase koostöö taseme korral.
Viimastel aastatel on põllumeeste esindajad, mesinikud ja valdkonna ametnikud teinud tihedat koostööd ja panustanud nii keskkonna, taimede tervise kui ka tolmeldajate ning sealjuures mesinduse kui põllumajandusvaldkonna kasukoosluse saavutamisse. Tehtud on mitmeid erinevaid lisategevusi ning endiselt on suur rõhk kõikide osapoolte teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevustel. Näiteks korraldas sel aastal Põllumajandusamet koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga veebipõhise usaldusmesinike teabepäeva, kus räägiti muuhulgas ka taimekaitse vajalikkusest ning ka mesinikele suunatud „Teavita teadlikult!“ juhendist, mida on ajakohastatud. Samuti on oluliselt suurendatud keskkonna ja putukate heaolu teemade osakaalu taimekaitsetöötajate regulaarsetel koolitustel.
