Politsei- ja piirivalveamet saadab tänavu üheksandat aastat korduvatele liiklusrikkujatele jõulukaardi, millega kutsutakse neid oma käitumist muutma.
„Hoiatava jõulukaardiga tuletame korduvatele liiklusrikkujatele meelde, et nende hooletus või tahtlik reeglite eiramine paneb ohtu kõigi liiklejate elud,“ ütles Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe.
Selle aasta suurim liiklusrikkuja on sama mees, kes eelmisel aastalgi. 1958. aastal sündinud mees saab musta kaardi kolmandat järjestikust aastat. Kokku oli tal tänavu 21 väiksemat liiklusrikkumist, mille eest määratud trahvisumma ulatus üle tuhande euro.
„Kahjuks pole mees trahvidele vaatamata oma käitumist muutnud. Kuigi tema rikkumised ei ole tõsised, põhjustab selline pidev hoolimatus siiski ohtu,“ ütles Kullamäe.
Kõige rohkem on kaardisaajate seas 25-29-aastaseid põhihariduse ja Eesti kodakondsusega noormehi. Kaardi saab ka 26 naist.
Kaardi saajatest 338 elavad Harjumaal, neist 233 Tallinnas. Tartu maakonda läheb 80 kaarti, millest 45 Tartu linna, Ida-Virumaale 70 kaarti, millest 29 Narva ja 20 Kohtla-Järvele. Pärnu linna elanikud saavad 41 kaarti, Valga ja Põlva 16, Paide 15, Võru 11, Jõgeva 10 ning Viljandi seitse.
Tänavu on kaart pühendatud raudteeohutusele. “Raudteeületuskohtadel on mitmeid lähenevast ohust teavitavaid märke, kuid õnnetusi juhtub sellele vaatamata. Kui liikleja tähelepanu on nutitelefonis ning heli summutatud kõrvaklappidega, ei päästa ka vali rongivile,“ ütles Kullamäe.
Kaart saadetakse inimestele, kes on aasta jooksul toime pannud neli või rohkem liiklussüütegu. Tänavu on neid 857, kellest 46 saavad musta kaardi teist korda, kaheksa liiklejat juba kolmandat järjestikust aastat.
Jõulukaarte saadetakse tänavu välja ligi kaks korda rohkem kui mullu. „Korduvrikkujate arvu kasv on tingitud suuremast tähelepanust liiklusjärelevalvele ning jaanuaris jõustunud lühimenetlusest. See on vähem ajakulukas ja seetõttu jõuab politsei sekkuda oluliselt rohkematesse rikkumistesse,“ selgitas Kullamäe.
Kaardisaajate seas on kõige levinumaks liiklusrikkumiseks lubatud piirkiiruse ületamine, kuid just sõidukiirusest sõltub, kui rasked on õnnetuse tagajärjed. 73 korduvrikkujat põhjustasid viimase aasta jooksul 83 liiklusõnnetust, milles sai surma üks ja vigastada 23 inimest. Üks korduvrikkujatest põhjustas aasta jooksul kuus liiklusõnnetust.
Kiiruseületamised moodustasid kaardisaajate kõigist rikkumistest peaaegu 40%. Arvuliselt järgnesid muud rikkumised, tehnonõuetele mittevastava sõiduki juhtimine ning liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine. Endiselt on sagedasemate rikkumiste seas ka juhtimisõiguseta või alkoholijoobes sõitmine ning turvavarustuse kinnitamata jätmine.
