Eesti interneti kasutajate pihta suunatud küberrünnakud said sügise saabudes uuesti sisse suurema hoo, selgub internetikasutust turvava teenuse Netivalvur statistikast. Aprillist saadik languses olnud rünnakute arv kahekordistus kuulõikes juba septembris ja kasvas oktoobris enam kui 7 miljoni rünnakuni kuus.
“Kui kevadel saime üle pika aja näha languses olevaid numbreid, siis september tuletas valusalt meelde, kui oluline on internetis olla tähelepanelik ja enda ja oma lähedaste kaitsmiseks kasutada küberturbe vahendeid,” ütles Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann sügisest statistikat kommenteerides.
Kui kevadkuudel pidi netivalvur appi tõttama keskmiselt kahe miljoni rünnaku osas ühes kalendrikuus, siis kolmel suvekuul tõkestati kokku umbes 5,5 miljonit rünnakut. Septembris tõusis see arv aga rekordilise 4,5 miljoni rünnakuni ja ületas oktoobris 7 miljoni piiri, mis on kahe ja poole turul olnud aastaga suurim tõkestatud rünnakute arv ühes kuus.
“Sügisel, kui kolime suvilast tagasi linna või naaseme kooli ja töökohale, kus meid ümbritseb rohkem tehnoloogilisi seadmeid, muutume ka petturite jaoks kergemaks sihtmärgiks. Seda toetab kogu tarbimisstatistika – nii kui tõusevad interneti kasutamise mahud erinevates seadmetes, järgneb sellele ka rünnakute statistikas tõusulaine,” lisas Ploomann.
Jätkuvalt on üks küberkurjategijate seas üks levinumaid internetiskeeme luua veebisaite, mis pakuvad “tasuta” meelelahutust. Kõige sagedamini on selleks filmide voogedastus ja videomängud aga uus trend on ka näiteks koomiksiraamatud, mille tasuta allalaadimise võimalust pahavaraga varustatud lehed lahkelt pakuvad. Võltsallalaadimised viivad soovitud teenuse asemel sageli aga hoopis troojalaste ja muu pahavara paigaldamiseni.
“Inimesed kipuvad kahjuks jätkuvalt otsima võimalusi, kuidas digitaaltoodete eest mitte maksta. Kuigi see on mõttemaailm, mis võiks jääda minevikku, kaasneb sellega ka otsene oht inimese enda varale. Nimelt jälgivad kurjategijad igasuguseid trende sama varmalt nagu me ise ja soovitud teenuse või kauba asemel paigaldatakse tihti seadmesse hoopis pahavara, millega seadet kontrollitakse, selle abil järgmisi skeeme luuakse või inimeste andmeid kopeeritakse. Kurikaelte loovusel ei ole siinkohal piire,” lisas Ploomann.
