Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 331 796 ehk 1728 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587. Rändeandmetel saabus Eestisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul jääb möödunud aastat iseloomustama erakordselt kõrge surmade arv, mida registreeriti 5315 võrra rohkem kui sünde. „Kõrge suremus ja viimaste aastatega samale tasemele jäänud sündimus tingisid negatiivse loomuliku iibe. Sellele vastukaaluks oli rändesaldo taas positiivne – Eestisse saabus elama 7043 inimest rohkem, kui siit lahkus. Kokkuvõttes kasvas Eesti rahvaarv 1728 inimese ehk piltlikult öeldes Kiili alevi elanike võrra.“
Sündide arv püsis samal tasemel, surmade arv suurenes oluliselt
Möödunud aastal sündis 13 272 last, mis on samas suurusjärgus üle-eelmise aastaga, kuid 800 lapse võrra vähem kui 2019. aastal, mil sündis 14 099 last. „Võrreldes viimast kaht aastat koroonaeelsete aastatega, siis vähenenud on esimeste, teiste ja kolmandate laste arv, kuid suurenenud on neljandate ja enamate laste sünnitamiste arv. Ema vanuse järgi vaadates suurenes nende naiste arv, kes sünnitasid oma esimese või teise lapse vanuses 30-44,“ selgitas Trasberg.
Eelmisel aastal suri 18 587 inimest. Viimasel kümnel aasta on surmajuhtumite arv jäänud 15 000 –16 000 vahele ja aastased kõikumised on olnud 300 piires. „Möödunud aasta näitaja oli aga erakordne – viimati oli suremus nii kõrge 1997. aastal,“ täpsustas Trasberg.
Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv mullu 5315 inimese võrra. Ainukese maakonnana oli loomulik iive positiivne Tartumaal. „Üldistatult võib öelda, et loomulik iive on negatiivne kogu Eestis, kaasaarvatud suurtes linnades. Ainukeseks erandiks on suurte linnade ümber asuvad vallad nagu näiteks Rae ja Saue vald Tallinna lähedal ning Luunja ja Kambja vald Tartu ümber,“ ütles analüütik.
Rändesaldo oli positiivne ja sisseränne viimaste aastate suurim
Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja siit lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest positiivne. Enamasti olid rändajateks Eesti enda kodanikud, kelle rändesaldo oli peale aastast pausi taas positiivne. Peamiselt tullakse Eestisse Soomest ja Ukrainast ning minnakse Soome.
Rahvaloenduse andmed avaldatakse 1. juunil
1. juunist hakkab statistikaamet avaldama 2021. aasta rahvaloenduse tulemusi. Rahvaloenduse andmetega saab täpsustada muuhulgas seda, kuidas on viimase 20 aasta jooksul muutunud esimese lapse saamise vanus, kui suur osa Eesti elanikest peab end eestlasteks, milliseid emakeeli Eestis räägitakse ja kuidas on muutunud väljaspool Eestis sündinute protsent viimase kahe kümnendi jooksul.
