Alates 1. septembrist on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd. See võimaldab töö otsijal uue põhitöö leidmiseni olla tööturul aktiivne.
Eesti töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets selgitas, et nii nagu tööle asumise puhul, peab klient töötukassale kohe teada andma, kui selgub, et tal avaneb võimalus tööd teha. „Selleks ei pea ootama kohtumist oma nõustajaga, teavitada saab ka e-kirja või telefoni teel,“ lisas ta.
Töötukassale peab teatama tööampsu eeldatava kestuse ja tasu. Kui ajutise töö aeg ja pikkus ning eeldatav tasu vastavad tööampsu tingimustele, saab inimene tööle asuda ning tema töötuna arvelolekut ei lõpetata.
Uus kord on mõeldud vähese töötamise lubamiseks. „Töö pikkus ei tohi olla pikem kui kaheksa kalendripäeva järjest või kaheksa kalendripäeva kuus ning tööampse võib töötu kaheaastase perioodi ajal teha kuni 12 kalendrikuul,“ selgitas Liivamets.
On ka tasu piirang: ühes kalendrikuus ei tohi saadav tasu ületada 40 protsenti töötasu alammäärast, mis tänavu on seega 233 eurot. Pole tähtis, kas lubatud 233-eurone tasu teenitakse 1-päevase tööampsuga või maksimaalselt lubatud 8 töötamise päevaga. Seda, kas töötamise aeg ja tasu suurus vastas tööampsu tingimustele, kontrollib töötukassa töötamise registri ja Maksu- ja Tolliameti maksulaekumiste andmetest.
Liivamets julgustab inimesi oma nõustajaga rääkima, et ajutise töötamise võimalustest head ülevaadet saada.
Septembris tehakse ka esimesed suurenenud töötuskindlustushüvitise väljamaksed. Esimesel sajal hüvitise saamise päeval on töötuskindlustushüvitis senise 50 protsendi asemel nüüd 60 protsenti eelnevast sissetulekust. „Hüvitise suurus arvutati ümber automaatselt ning eraldi muutmise otsust ei tehta ja inimene ei pea suurema hüvitise saamiseks ise midagi tegema,“ rõhutas Liivamets.
