Eesti inimesed on suutnud oma tarbimiskäitumise järsult ja efektiivselt ümber korraldada. Paljud tarbimisvaldkonnad on eriolukorra kehtestamise ajast oluliselt kukkunud, samas on ka valdkondi, millele tänane olukord kasuks tuli, selgus SEB korraldatud Eesti eriolukorra tarbimisharjumuste analüüsist.
Eestlased hakkasid eriolukorraks valmistuma veel enne selle saabumist
Eriolukorras muutunud tarbimiskäitumise võrdluseks sai SEBs võetud veebruari kaks viimast nädalat, mil suurem osa riigi elanikkonnast jätkas tavapärase tarbimisega ning polnud veel märgata koroonaviiruse põhjustatud olulisi kõikumisi. Samas on käitumise muutuse esimese linnukesena näha, et vahetult enne eriolukorra kehtestamist (märtsi teisel nädalal, perioodil 2.–8. märts) tõusid umbes 20% võrra inimeste kulutused sisustus- ja elektroonikapoodides, mis justkui vihjab sellele, et inimesed hakkasid valmistuma kodukontorite perioodiks.
Juba järgmise nädala saabumisega näeb selgelt, et eriolukorra kehtestamise tõttu toimus Eestis ehtne „ostubuum“, millega inimesed valmistusid pikemaks kodukarantiinis viibimiseks. Enim kasvasid toidupoodides ja apteekides tehtud kulutused – kasv ulatus kohati kuni 50 protsendini.
Eriolukorrale järgnes kiire tarbimise langus
Alates 16. märtsist on märgata tarbimise langust pea kõikides tarbimisharudes (üks huvitav erand on siinkohal kulutused kütusele ja transpordile, mis pöördusid märtsi lõpus keset koroonakriisi korraks tõusule). Trend on mõjutanud ka seni hästi vastu pidanud supermarketeid ja apteeke, samuti aga elektroonikat, kodusisustust, meelelahutust, toitlustust ja äriettevõtetele mõeldud teenuste valdkonda.
Teistest pisut varem hakkasid kukkuma kulutused reisimise valdkonnas ning selle käibed on nüüd pea olematud. Kokku on turismivaldkonna langus nüüdseks ületanud 80%. Kaubanduskeskuste kinni panemisega alates 27. märtsist kaasnes ka järsk langus riide- ja jalatsipoodide käibes, mida veebikaubandus ilmselt kohe korvata ei osanud. Aprillis aga jõudis langus ka kulutusteni tervishoiule. Viimast võib siduda ära jäänud hambaravi ja korraliste arstivisiitidega.
SEB Baltikumi kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt: „Vaatamata sellele, et märtsi lõpuks saatis pea igat tarbimisharu märgatav langus, näeme, et juba aprilli alguses on inimeste kulutused taas tõusule pöördunud. Võrreldes veebruari lõpuga on kasvanud supermarketites tehtud kulutused (mis on loogiline, sest inimesed veedavad oma kodudes rohkem aega ja sellega kaasneb suurem toidu- ja olmekaupade tarbimine). Stabiilset tõusutrendi näitavad ka kodu ja sisustuse valdkonnad. Samas, usun, et mõningane käibe ülesminek on pigem seotud kuu alguse ja pühadega, mitte ei viita see karantiini-väsimusele ja hoolimatusele.“
„Märgata on ka teatud kasvumärke e-kaubanduses, millest kujuneb eriolukorra jätkumisel ilmselt tugevam trend. E-kaubanduse esialgsed võitjad on toitlustusasutused, kuid kogutarbimises nende käive on kukkunud siiski märgatavalt,“ lisas Kitt.
SEB andmed näitavad olulisi muutusi ka maksekäitumises. Eesti elanike sularaha kasutus on vähenenud 25% võrra. Aprilli pensionipäevadel välja võetud sularaha maht vähenes lausa 30% ja tehingute maht üle 40%. Kaarditehingute arv on kukkunud 30 protsenti. Samas on SEB videokohtumiste arv tänu panga klientidele tänaseks kümnekordseks kasvanud ja kontorite külastus kukkus juba märtsikuus pea 50% võrra.
