Aprilli esimese poole miinuskraadide taandumisel läksid riigimetsas käima tööd uue metsapõlve rajamiseks. Üle Eesti jõuab mulda 20,3 miljonit noort puud.
Tänavu istutatakse riigimetsa 8,4 miljonit mändi, 8,5 miljonit kuuske, 2,6 miljonit kaske ning 0,8 miljonit sangleppa.
RMK metsakasvatusjuhi Toomas Väädi sõnul on istutamine oluline osa metsakasvatusest ja täidab mitut eesmärki korraga.
„Esiteks võidame aega, sest meie oma taimlates ette kasvatatud noorte puude istutamisega läheb uus metsapõlv kiiremini kasvama. Teiseks, pärinevad taimed parimate puude seemnetest, millega tõstame majandusmetsade puidutootlikkust. Kolmandaks saame nii suunata riigimetsa puuliigilist olemust,“ märkis ta.
RMK kasvatab kõik metsa jõudvad noored puud enda varutud seemnetest ise. Seejuures töödeldakse kuuse- ja männitaimi kahjurite eest, näiteks männitaimi töödeldakse eraldi liimi ja liivaga või taime juurepealset osa vahatades.
Riigimetsas on rõhk okaspuude enamusega palgimetsade kasvatamisel, kuid tänavu on lehtpuude osakaal varasemast pisut suurem, moodustades ligi viiendiku. Istutatakse alati kasvukohale enim sobivat puuliiki, kuid alati lisab loodus midagi ka omalt poolt. Hilisemate hooldustööde käigus kujundavad RMK metsakasvatajad võimalusel välja segametsa.
„Istutamine on metsakasvatustöös väike samm, sest järgmise 20 aasta jooksul käib metsakasvataja samas paigas keskmiselt seitse korda tegemas erinevaid töid, et istutatud taimed kasvama läheks ja noor mets sirguks. Istutame, kasvatame ja lõpuks väärindame,“ rõhutas Väät.
Logistiline väljakutse
RMK taimlates on kiire aeg. Miljonid taimed peavad olema pakendatud ja jõudma planeeritud ajal tarnekohtadesse ja sealt edasi ligemale 8700 istutuskohta üle Eesti, mis näitab kevadiste metsatööde mastaapi ja väljakutset.
Kuna miljonid taimed tuleb istutada suhteliselt lühikese aja jooksul ning lõviosas käsitsi, on kevadel metsas sellega ametis ca 1500 inimest üle Eesti.
Lisaks inimkätele on riigimetsa istutamas ka kuus istutusmasinat, mille abil pannakse kevadest sügiseni kasvama umbes miljon taime. Peamiselt istutab masin märgadel ja keerulise pinnasega kohtades, kus käsitsitööd on raske teha.
„Paneme puud kasvama kokku 9400 hektaril. Jätame 15 – 20% raiesmikest looduse kujundada neis paigus, kus on soodsad tingimused, et ala uueneb sobilike puuliikidega ise,“ selgitas metsakasvatusjuht Toomas Väät.
Ka sel aastal on huvilistel võimalus osaleda 23. mail kolmes Eesti paigas korraga toimuval RMK metsapäeval, kus saab ekspertide juhendamisel tunda end mõne tunni vältel metsakasvatajana. Päev toob kokku need, kelle jaoks on tähtis järjepidevus riigimetsa kasvatamisel ning puidu kui väärtusliku materjali kasutamine.
Istutusmaht maakondade lõikes
Kõige rohkem puid on planeeritud istutada tänavu Pärnumaale (2,2 mln), Ida-Virumaale (2,1 mln) ja Lääne-Virumaale (2 mln).
| Puuliik | Kokku | ||||
| Maakond | Mänd | Kuusk | Kask | Sanglepp | |
| Harju maakond | 737 000 | 669 000 | 127 000 | 88 000 | 1 621 000 |
| Hiiu maakond | 195 000 | 41 000 | 38 000 | 0 | 274 000 |
| Ida-Viru maakond | 765 000 | 926 000 | 326 000 | 100 000 | 2 117 000 |
| Jõgeva maakond | 391 000 | 869 000 | 107 000 | 60 000 | 1 427 000 |
| Järva maakond | 506 000 | 660 000 | 112 000 | 51 000 | 1 329 000 |
| Lääne maakond | 155 000 | 211 000 | 26 000 | 51 000 | 443 000 |
| Lääne-Viru maakond | 562 000 | 1 097 000 | 171 000 | 186 000 | 2 016 000 |
| Põlva maakond | 762 000 | 444 000 | 119 000 | 26 000 | 1 351 000 |
| Pärnu maakond | 965 000 | 750 000 | 419 000 | 76 000 | 2 210 000 |
| Rapla maakond | 413 000 | 551 000 | 142 000 | 23 000 | 1 129 000 |
| Saare maakond | 397 000 | 190 000 | 177 000 | 2000 | 766000 |
| Tartu maakond | 565 000 | 507 000 | 337 000 | 135 000 | 1 544 000 |
| Valga maakond | 494 000 | 427 000 | 100 000 | 14 000 | 1 035 000 |
| Viljandi maakond | 540 000 | 567 000 | 188 000 | 7000 | 1 302 000 |
| Võru maakond | 923 000 | 631 000 | 161 000 | 21 000 | 1 736 000 |
| Kokku | 8 370 000 | 8 540 000 | 2 550 000 | 840 000 | 20 300 000 |
