Et kõik arvestatava kasutusega kruusateed saaksid 2030. aastaks uue katte, tuleks neid iga aasta ehitada vähemalt 200 kilomeetrit. Esimene samm on tehtud, äsja suurendas valitsus tänavu selleks ette nähtud summat kolm korda, 15,5 miljoni euroni, ja töö algabki sel aastal 201 kilomeetril. Pikemalt loe värskest Maalehest.
Teised Maalehe teemad:
- ILMA ROHUTA: EMO juhid peavad valveapteekide vähesust ohuks rahva tervisele
Kui erakorralise meditsiini osakondade juhid peavad valveapteekide vähesust ohuks rahva tervisele, siis apteekrite liidu esindaja peab seda mugavusteenuseks, mille eest luhvtitagu sajalisi omavalitsused. Eestis on vaid kolm valveapteeki.
- Vanaproua on majast püüdnud juba 140 hiirt: sellist uputust ei mäletagi!
Mõnes kohas Eestis kurdetakse tänavu näriliste erakordse arvukuse üle, mis lausa meeleheitele ajab. Pahameelt tekitab ka see, et varasemast kaks korda lahjem rotimürk ei ole tõrjeks küllalt tõhus.
- Kogume ja annetame rõivaid tublisti, aga enamik sellest hävitatakse
Eestis kogutakse kokku märkimisväärne hulk kasutatud rõivaid ja muud tekstiili, aga sellest ainult väike osa jõuab taaskasutusse. Pool annetatud ja jäätmejaamadesse viidud riietest läheb prügimäele või põletusahju.
- Rootsi jaoks tuli lasteraamat ümber teha – poisile sinine ja tüdrukule punane tekk ei sobinud enam mitte!
Äsja ilmus Rootsis Eesti ettevõtluskoolitaja Maire Forseli lasteraamat “Parem kui kaneelisai”. Autor pidi rootslaste jaoks teksti ümber sõnastama ja kunstnik illustratsioonide pildikeelt muutma.
- Maa-ameti juht: piiritülisid tekib praegu ja tekib ka tulevikus. Maa omandi üle vaieldakse alati
Kuigi maareform on lõpusirgel, pole maa-ameti töö tehtud. Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits nendib, et andmete täpsustamist jätkub – läbi aegade on seaduse alusel olnud neli erinevat katastriüksuse moodustamise võimalust. Nendest ainult üks on olnud täpne. See oli toona teadlik valik.
- Euroopaga võrreldes on Eestis lihtsam säästlikult majandada
Oleme harjunud kuulma mõisteid biomajandus ja ringmajandus. Kas ei aja segadusse nende sõnade ühendamised – näiteks ringbiomajandus ja ringpõllumajandus? Ja mida silmas peetakse, kui räägitakse rohemajandusest?
- Kas üks Vastse-Kuuste lihapood sõi teise välja?
Haameri talu perenaine Ave Haamer sulges enne jõule Vastse-Kuustes alla aasta tegutsenud lihapoe, samal ajal avas seal uksed Mulgi Lihakarni pood.
- Filmimees Joosep Matjus: FRED JÜSSI kukkub käo kombel ja kägu vastab talle
Suur tark loom Fred kõnnib oma harjunud radu ja kohtub omasugustega. Nad on suuremad ja on väiksemad, aga omad. Teisi samast liigist loomi filmis “Olemise ilu” ei näidata. Margus Mikomägi rääkis filmi operaatori Joosep Matjusega.
- Islamitaustaga Kristi Stevenist: “Kujutage ette – inimene helistab öösel kell 12 ja ütleb, et hakkas moslemiks!”
Lapsena oli Steven Vihalem tavaline eesti linalakk. Nüüdseks on ta 33aastane kolme poja isa, kes on kirjutanud kolm raamatut ja on kõike muud kui tavaline. Kes eelmisel sügisel nägid ETVs tõsielusarja “Üle parda”, teavad Stevenit kui Moslemit. Maire Aunaste käis tal külas.
- 1920: jõudsime iseseisva riigina esimest korda olümpiaareenile
Sada aastat tagasi leidis aset mitu märgilist sündmust, mis määrasid Eesti spordi tuleviku. Tähtsaim neist on kahtlemata debüüt olümpiamängudel.
