Selle aasta alguses tõusis järsult eestlaste pihta suunatud küberrünnakute hulk ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga esineb ohte ühe kasutaja kohta ligi viis korda rohkem, selgub Elisa Netivalvuri jaanuari, veebruari ja märtsi statistikast. Tänavu on seni kõige ohtlikumaks kuuks kujunenud märts, mil ainuüksi ühes kuus tuli kasutajate internetikasutust turvaval teenusel reageerida enam kui 2,3 miljonile intsidendile.
Aasta esimeses kvartalis on eestlaseid enim kimbutanud pahavara, millega nakatutakse tihti läbi libareklaamide, mis lubavad tasuta teenuseid, uuendusi või muud kutsuvat. Suurt ohtu on endas kujutanud ka õngitsuspettused, millega petetakse inimestelt välja andmeid ning raha. Erinevad petuskeemid levivad nii telefonitsi, sõnumite kaudu, sotsiaalmeedias kui ka e-kirjade teel.
“Sel aastal on Netivalvur pidanud ühe kasutaja kohta keskmiselt reageerima 120 ohule kuus, veel aasta tagasi jäi sama näitaja 24 juurde. Nii kõrgele on ohumäär tõusnud üksnes eelmise aasta suvel, kuid vaadates trendi – kahel järjestikusel kuul rekordtasemele tõusnud ohtude koguhulka – võib järeldada, et liigume uuel negatiivse rekordi kursil,” kommenteeris Elisa tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Nii veebruaris kui ka märtsis püsis tuvastatud ohtude koguhulk üle kahe miljoni piiri. Jaanuaris jäi tuvastatud ohtude hulk miljoni juurde. 2023. aastal järgis statistika sarnast mustrit: kõige väiksem oli keskmiselt ühe kasutaja kohta tuvastatud ohtude hulk jaanuaris, misjärel hakkas tuvastatud ohtude hulk tõusma. Pingelisele märtsile järgnes aprillis suur hüpe ning ohtude haripunkt saavutati suve lõpus ja sügisel.
Sarnaselt eelnevale aastale levib ka tänavu väga eriilmelisi viise pahavara levitamiseks ja inimeste andmete varastamiseks. Näiteks levis veebruaris aktiivselt skeem, kus justkui Adobe ja Microsofti nime alt saadeti libakirju, mis innustasid kasutajaid teenustesse sisse logima. Sisselogimine toimus aga libalehel, mis lubas kurjategijatel varastada e-postiaadresse ja paroole.
Niisamuti on levimas skeemid, kus inimestele lubatakse tasuta ligipääsu teenustele, mille eest peaks tavapäraselt maksma. Erinevatel viisidel pakutakse tasuta ligipääsu näiteks Netflixile, Spotify’le ja Adobe Acrobat PDF-tööriistale. Reaalsuses tasuta teenuseid keegi aga ei saa, küll aga laetakse tõenäoliselt oma seadmesse alla pahavara või jagatakse kurjategijatega oma isiklikke andmeid.
“Internetis tuleb hetkel talitada ülima ettevaatlikkusega. Kurjategijad peidavad end iga nurga taga ning viirusetõrje, toetavad digilahendused ja skeptiline meelestatus on need, mis aitavad end ja oma lähedasi kaitsta,” lisas Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann. “Küsimus pole enam see, kas keegi küberohtudega kokku puutub, vaid pigem lihtsalt millal see juhtub.”
