Kuna lendamine läheb aina odavamaks, siis võib juhtuda, et näiteks kuu pikkuse puhkuse reisikindlustuse hind moodustab reisi kogueelarvest juba nii suure osa, et emotsionaalselt tundub olevat asjatu kulutada suur summa veel millelegi, mida ei pruugi vaja minna. Hind saab määravaks.
Autor: Ivar Soopan / Reisiportaal.ee
Teen ise alati reisikindlustuse ja igal aastal vaatan eri firmade pakkumised uuesti üle, et leida sobivaim. Mul on aastane kindlustus perega puhkamiseks ja lühemateks või erilisema sisuga tööreisideks olen ostnud eraldi kindlustuse, sest paljud tööreisil ette tulevad nüansid on perega reisides välistatud.
Just nendeks lühikesteks tööreisideks sobiva kindlustuse leidmine on keeruline. Need on kallid, eriti, kui lepingusse läheb hulk eritingimusi.
Juunikuus saatis mulle kirja pisut eripärase, San Franciscos baseeruva kindlustusfirmakaastöötaja, kes pakkus, et võiksin nende üsna uuest teenusest Reisiportaalis kirjutada. Järgnevat võib võtta minu poolest neid reklaamiva tekstina, aga kuna antud ettevõte ongi keskendunud just palju reisivate inimeste kindlustamisele, siis võib sellest jutust päriselt kellelegi abi olla. Kui sellest on ka kindlustajale kasu, siis jumal nendega. Mulle igatahes nende paindlik suhtumine rändurite kindlustamisel meeldib ja kui võidavad nii kindlustaja kui ka rändurid, siis on kõik hästi.
See on norrakate loodud rahvusvahelise töötajaskonnaga ettevõte SafetyWing. Eestiga seda rohkem midagi vist ei seo, kui üks seal ametis olev eestlane – Wall Streetil, Silicon Valleys, Euroopas ja Ladina-Ameerikas töötanud Enelin Paas. Ta on digitaalne nomaad, kelle sarnaseid on maailmas üha enam ja kellele mõeldes ongi SafetyWing alguse saanud.
Meditsiinikulu kompenseerivate reisikindlustustega on nii, et ega enne nende kvaliteedist selget ülevaadet saa, kui pole reaalselt pidanud pakkujaga asju ajama. Loodetavasti seda ei tulegi kunagi teha, aga kasutajasõbralikkus, suhtlus ettevõttega on kindlustusjuhtumite lahendamise puhul üks olulisemaid asjaolusid. Kui on tekkinud tervisekahjustus, tuleb kindlustajaga omajagu sekeldada. Ja muidugi lõpuks võiks kliendile tekkinud kulud ka hüvitatud saada.
Nii või teisiti tuleb välismaistelt kindlustajatelt teenuse ostmise puhul arvestada, et asjaajamine on võõr-, üldjuhul inglise keeles. Eesti kindlustajatega on kindlasti lihtsam. Kel aga võõrkeel suus ja otsustavaks saavad pigem lepingutingimuste ja hinna hea suhe, siis võib proovida ka välismaiseid kindlustajaid.
Kui kellelgi on SafetyWingiga kogemus olemas, siis võiks sellest mulle teada anda, kirjutades aadressil info@reisiportaal.ee. SafetyWingist pikemalt veel allpool, aga alustuseks reisikindlustusest üldisemalt.
Võiks kindlustada
Minuga pole reisidel ühtegi sellist juhtumit olnud, kus oleksin vajanud meditsiiniabi. Välja arvatud olukorrad, kui palavik on tõusnud nii kõrgeks, et ei suutnud seista, aga siis olen abi saanud apteegist.
Kuna olen tihti liikunud Lähis-Idas ja Aasias, siis seal saab enamikust apteekidest antibiootikume retseptita. Ei soovita kindlasti antibiootikume kergekäeliselt tarvitada. See peab olema ikkagi arstiga konsulteeritud variant ja viimane võimalus. Olen ise siiski seda pattu teinud ja mõlemad korrad – nagu needus – Jordaanias, kui kõrge palavik vältas juba neli-viis päeva. Segas nii hullusti töötamist, et pidin abi otsima.
Elasin tuttava loomaarsti juures – kõige kõvem käpp Jordaanias. Ta tegi köögikapi ukse lahti, sobras natuke aega ravimite virrvarris ja pistis mulle pihku tabletid. Tagantjärele ei mäleta, mis ravim see oli. Küsisin küll naljaga pooleks, kas see on koertele või inimestele mõeldud antibiootikum, aga vastus oli umbes selline: ega seal suurt vahet ole, töötab samamoodi.
Raske südamega tegin kuuri läbi ja tõepoolest oli juba järgmisel päeval tulemus näha ning sain tööle asuda. Karvakasv pole suurenenud ja haugun sama halvasti kui enne.
Mitu aastat hiljem olin Dubais mitu päeva kõrges palavikus, jätsin osa töid tegemata ja lendasin Ammani, kus pidin ligi nädal aega järgmiste artiklite ja videodega tegelema hakkama ning käima vahepeal Palestiinas.
Jõud oli otsas, nohu-köha ei lasknud magada, palavik ei alanenud ja otsisin abi apteegist. Asjalik apteeker uuris sümptomite kohta, pidas korraliku loengu ja leidis, et ilma antiobiootikumideta kiiret paranemist ei tule. Võtsin seegi kord selle riski, kuigi oleks võinud haiglasse arsti juurde minna, aga teadagi – inimene on mugav ja arstilkäik oleks kaasa toonud tüütu bürokraatia ning paberite täitmise.
Veelkord – antibiootikumid on viimane võimalus ja neid ei maksa niisama tarvitada, isegi kui need on apteegist ilma retseptita saadaval. Kui tekib antibiootikumiresistentsus, on asi halb.
Niisuguste juhtumite puhul pole kindlustusest abi, sest arstiabi vaja ei lähe ja kulutatud summad on marginaalsed. Olen aga kõrvalt näinud, kuidas teised turistid on abi vajanud. Ja kui siis kindlustust ei ole, lähevad kulud suuremaks kui kohapeale reisimine maksma läks.
Näiteks kui puhkan Tais. Teen rolleriga avarii ja satun haiglasse. Tavalisse ja lihtsasse riiklikku haiglasse, kuhu pean jääma mitmeks päevaks.
Nagu paljud Tais saadud ravikogemusega turistid on reisifoorumites hoiatanud, ei taha nad enam kunagi riiklikku haiglasse sattuda. Need on ülerahvastatud, arstidel on patsientide jaoks vähe aega, kuigi personal on sõbralik ja püüab jõudumööda aidata.
“See on tõsi, et sa ei taha ennast ärritada Tai avalikus haiglas,” kirjeldas üks Lonley Planeti foorumi külastaja, kelle kogemusi lugesin.
Seepärast läks tema erakliinikusse Bangkok Hospital, lisades, et kindlustus on sel juhul kindlasti vajalik. Ta küll ei täpsustanud, millise vigastuse või haigusega ta haiglaravi vajas, kuid kulukokkuvõte oli järgmine.
“Viibisin hiljuti viis päeva ja kolm ööd Bangkoki Haigla 4-tärnitoas. Ainuüksi toa eest küsiti 3000 bahti (umbes 85 eurot) öö, mille hinnas oli toit ja minibaar. Kogu mu visiit, kaasa arvatud üle kahe tunni kompuuteruuringut ja üle viie tunni protseduure operatsioonitoas läks maksma pisut alla miljoni bahti (ligi 28 000 eurot). Mu kindlustus kattis ainult 7000 bahti (200 eurot),” kirjeldas ta.
Kel on huvi Tai meditsiiniteenuse kohta, saab sellest täpsemalt lugeda siit.
Asi pole Tai haiglates ja just sealsetes ravikuludes, kuigi Tais käivad eestlased üsna palju ja rolleriõnnetused on ühed sagedasemad äpardused, mis seal ette võivad tulla.
Jutu mõte on see, et reisikindlustus võib tunduda ülearune, kui oled aastate jooksul palju maailmas ringi sõitnud ja sinuga pole midagi juhtunud, aga kui laks tuleb, siis meeldejäävalt.
Olen reisikindlustustega jännanud 16 aastat, otsinud kindlustust kas üheks kindlaks reisiks või pikemaks perioodiks mõnel aastal kolm, neli või viis korda.
Kirjutasin eespool, et olen praeguseks valinud aastase reisikindlustuse variandi, mis on sobiv puhkusereisideks. Ei ütle, et see on kõigi jaoks parim variant, aga vähemalt minu kindlustaja hinna ja tingimuste suhe on mulle kõige rentaablil. Viimati, kui aastane periood jälle täis sai, lasin silmad mitme teise ettevõtte pakkumistest uuesti üle, aga jäin vanale kindlaks.
Minu aastane poliis katab piisavas summas ravikulud, vähesel määral meditsiiniliste abivahendite soetamise kulu, hambaravi, hinnas on invaliidsus- ja surmajuhtumihüvitis – nagu enamike ettevõtete kindlustuspaketid, mille summad pole võimalikest suurimad, aga neid saab vajadusel suurendada.
Viimasel kahel aastal olen olnud PZU reisikindlustuse kasutaja, kuna nende poliis katab sama summa eest ka minu elukaaslase ja väikse lapse kulud. Kui võrdlesin aastast summat teiste pakkumistega, siis rentaablimat ei leidnud. Pead ei anna, et mõni jäi kahe silma vahele ja on ka paremaid. Aastane kindlustussumma on mul 69 eurot. See on vist ka sellepärast nii odav, et pank, mille klient olen, on PZU partner. Võimalik, et teiste pankade kliendid nii head hinda ei saa.
Tingimustes on omajagu erisusi, aga kuna nimetatud kindlustusvariant on mõeldud peamiselt perega reisimiseks ja puhkuseks, siis need rahuldavad mind. Benji-hüppeõnnetustest või süvasukeldumisest tekkivaid tervisekahjusid ei hüvita tavakorras ükski kindlustaja, aga sellise tegevusega ma ei tegelegi.
Tööreisi erisused
Hoopis teine asi on siis, kui lähen tööreisile, kus satun vahel kriisiolukordadesse. Kui sihtkohaks on olnud Iraak, Süüria, Liibanoni piirialad, rahutul ajal Kesk-Aasia riigid, loodusõnnetustes kannatanud maavärinapiirkonnad Aasias või mõni riik, kus on tänavarahutused, siis pole midagi teha – võid sõlmida ükskõik kui kalli kindlustuslepingu, sisuliselt see ei kehti. Hüvitise maksmist välistavaid punkte on lepingutes nii palju, et kui üle riigi piiri astud, on leping tühine. Siis jääb loota ainult heale õnnele.
Sõjaolukord või looduskatastroof on erilised juhtumid ja täiesti eraldi teema. Enamik inimesi käivad puhkusereisil või matkal ja ka siis on vaja teada, millised tingimused on kindlustuslepingus ning mis see kõik maksma läheb.
Ega seda ette tea, millega täpselt puhkusereisil tegeled, aga igal inimesel on tema enda harjumused ja soovid teada. Kui oled harrastussportlane, siis võiks kindlasti lepingupunkte uurida, sest osa spordialasid ja nende spordialade harrastamise moodus või raskusaste lähevad eritingimuste alla.
Madala riskiga spordialad toovad kindlustajatele väiksema tõenäosusega kulu kui kõrge riskiga harrastus, rääkimata väga ohtlikest spordialadest. Viimaste puhul kas üldse ei kindlustata või tehakse seda väga soolast hinda küsides.
Näiteks: kui oskad sukeldumisvarustusega sukelduda, aga teed seda kuni 10 meetri sügavusele, on tingimused ühtmoodi, üle 10 meetri sukeldudes on poliis kallim. Hind matkamisel kuni 2000 meetri kõrguseni on odavam kui sellest kõrgemale. Vahe on ka mägisuusatamisel märgitud või märgistamata radade puhul.
Kui arvad, et kõiki neid pisiasju pole mõtet kindlustuslepingut sõlmides mainida, siis eksid. Tervisekahjustuse tekkides tuleb üsna suure tõenäosusega välja, mis tegevus kahjustuse tekitas ja kui seda tegevust lepingus polnud mainitud, siis ei ole mõtet loota hüvitise saamisele.
Diginomaadile, aga teistele ka
Üks järjest enam leviv reisimise põhjus on töötamine seal, kus sulle endale meeldib, kui põhitööriistaks on arvuti – seesama digitaalne nomaadlus. Diginomaadid kolivad mõneks ajaks endale sobivasse riiki ja ajavad oma tööasju sealt, aga saavad nautida koduriigist mõnusamat kliimat, odavamat elu ning uued kogemused ja tutvused tulevad pealekauba.
SafetyWingi loojad lubavadki, et nende teenus on eelkõige just seesugustele inimestele sobiv, aga vaadates nende kindlustustingimusi, siis tegelikult on skaala laiem. Uurisin neilt, kas nad kindlustavad mind ka siis, kui lähen Süürias või Iraaki.
“Jah, sa oled kindlustusega kaetud väljaspool oma koduriiki kõikjal maailmas, välja arvatud Kuuba, Iraan ja Põhja-Korea,” vastas mulle SafetyWingi kaastöötaja. Samas ta täpsustas, et kindlustust ei maksta välja juhtudel, kui mind võetakse pantpangi, et küsida lunaraha ja juhtudel, mida ta nimetas mõistega “express kidnapping”.
Need on olukorrad, kui näiteks sularahaautomaadi juures olles astub ligi relvaga röövel ja nõuab, et sa tema jaoks raha välja võtaks. Sellest tekkivat kulu ei kompenseerita, samuti ei hüvitata ravikulu, kui sellise olukorra tagajärjel saad viga.
“Express kidnapping” juhtumeid on ette tulnud Iraagis, Afganistanis, Nigeerias, Somaalias ja Venezuelas.
Kuigi tundub, et SafetyWingi teenus toimib peaaegu kogu maailmas, siis üks klausel ütleb, et nii see päris ei ole. Näiteks kui viibin ajutiselt mõnes riigis, mis on USA maksuameti välisvarade kontrolli osakonna sanktsioonide all, siis ei saa SafetyWing nende riikidega arveldada. Nende riikide loetelu tasub SafetyWingist üle küsida, kui peaks olema tahtmine nende kindlustust osta. USA on kehtestanud sanktsioone päris paljudele neile ebasõbralikele riikidele ja kuna SafetyWing tegutseb San Franciscos, siis ei saa nad koduriigi ametite kehtestatud reegleid rikkuda.
Odav hind
SafetyWingi puhul jäi silma mitu positiivset asja. Esiteks hind. Nii odava hinnaga kindlustust, mis kataks nii paljusid ohuolukordi, Eestist ma leidnud ei ole. SafetyWingi nelja nädala pikkune kindlustusperiood maksab kõige levinumate lepingupunktide puhul 37 USA dollarit (33,5 eurot). See on vanusegrupile 10-39 aastat.
Laps alates 15 päevast kuni üheksanda eluaastani saab kindlustuse tasuta, kui ta on koos vanemaga või kellegi teise täiskasvanuga, kes on kindlustuse ostnud. Tasuta kindlustus kehtib kuni kahele lapsele, kes reisivad koos grupi või oma vanematega.
Minu vanusegrupi (40-49) kindlustus on juba kallim – 59,92 USA dollarit ehk 54 eurot. Aga vaatamata sellele ei leidnud ma ühtegi Eestis tegutsevat reisikindlustuse pakkujat, kes oleks samade tingimuste puhul nii madalat hinda võimaldanud. Sama kehtis noorema vanuseklassi 37-dollarise paketi kohta.
Mida kõrgemaks vanus, seda rohkem hind kerkib, aga tundub, et SafetyWing sihib peamiselt kõige aktiivsemat inimest vanuses kuni 36 aastat. Sellele on nende turunduse rõhuasetused pandud, kuna räägitakse digitaalsetest nomaadidest, kes eeldatavasti jäävad sellesse vanusegruppi.
Veel üks hea asi on SafetyWingi puhul see, et kindlustuse saab osta veebist ka siis, kui oled juba reisil. Kui veel kodus olles see ununes, saad kohe arvutis lepingu sõlmida.
Diginomaadide puhul on ilmselt oluline see, et SafetyWingi kindlustus kehtib ka siis, kui inimene reisib ajutiselt tagasi oma kodumaale. Tavaliselt reisikindlustused koduriigis ei kehti. SafetyWingil toimib see siis, kui inimene tuleb nn juhuslikult koduriiki.
Juhuslikkus tähendab seda, kui inimene ei tule meelega koduriigis arstiravi otsima tervisehädale, mis on alguse saanud reisil olles. Igatahes saab iga 90 reisil oldud päeva kohta minna kodumaale 30 päevaks, mis on kindlustusega kaetud, kui naasmine on “juhuslik”. Jällegi on siin mõeldud diginomaadide eluviisile.
Kokkuvõttes on SafetyWing vähemalt tingimuste ja hinna poolest täitsa kobe kindlustusfirma ja neil on mitu erisust, mida vähemalt Eesti kindlusettevõtetel pole ja mis võivad võib-olla mõne jaoks olla määravad.
Aastaseks perioodiks või lühiajaliselt nädalaks rannas lesimise kindlustajaks ma ise neid ei valiks, sest on paremaid pakkujaid, aga üheks või mõneks kuuks on SafetyWing päris hea variant.
