Pühapäeval kl 4 öösel läheb Eesti üle talveajale ning kellad tuleb keerata tunni võrra tagasi. Talve- ehk vööndiajale lähevad üle kõik Euroopa Liitu kuuluvad riigid.
Suveaja kasutamist põhjendatakse loodusliku valguse ratsionaalsemast kasutamisest saadava elektrienergia kokkuhoiuga. Ekvatoriaalvöötmes suveaeg majanduslikku efekti ei anna ning seda seal ei kasutata.
Millal ja miks tekkis vööndiajast suveajale üleminek?
Eestis mindi esimest korda suveajale 14. juulil 1917, hiljem veel mõlema Saksa okupatsiooni ajal ja siis üle hulga aja 1. aprillil 1981. Aastatel 1989–1996 ja 2000–2001 Eestis suveaega ei kasutatud.
Alates 2001. aastast on Eesti läinud suveajale üle märtsi viimasel pühapäeval kell 03:00 (01:00 GMT) ning kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra edasi. Suveaja lõpp on olnud oktoobri viimasel pühapäeval kell 04:00 öösel (01:00 GMT).
Suveaja idee pakkus naljana välja Benjamin Franklin 1784. aastal. Ajalehele Journal de Paris saadetud satiirilises anonüümkirjas soovitas Franklin prantslastel hommikul varem tõusta, et küünalde pealt kokku hoida. Kuna 18. sajandil polnud veel mõtet täpsest ajaarvamisest rääkida, oli tegemist naljaga. Sellele viitab ka see, et Franklin kutsus kirjas üles aknasirme maksustama ja inimesi hommikuti kahuripaukudega äratama.
Enamasti peetakse suve- ja talveaja mõtte väljatöötajaks Uus-Meremaa entomoloogi George Hudsonit. Vahetustega töötanud Hudson väärtustas valget aega, kuna see võimaldas tal tegeleda oma hobi – putukakogumisega. 1895. aastal koostas teadlane dokumendi, kus soovitas oktoobris kella kaks tundi tagasi keeramist ja märtsis uuesti kaks tundi edasi keeramist. Kuigi mees koostas veel ühe kellakeeramist käsitleva soovitusteksti, ei leidnud tema ettepanekud esialgu toetust.
Eraldiseisvalt jõudis sarnase mõttekäiguni inglasest ehitaja William Willet. Golfihuvilisest Willet tahtis rohkem valget aega golfi mängimiseks – tema ettepaneku kohaselt oleks keeratud igal aprilli pühapäeval kella 20 minuti võrra edasi ning septembrikuu pühapäevadel uuesti sama loogika järgi tagasi.
Willeti ettepanekust kuulis Ühendkuningriigi parlamendi liige Robert Pearce, kes tegi sellest seaduseelnõu, mille esitas 1908. aasta 12. veebruaril parlamendi alamkojale. Seal lükati see tagasi, nagu ka mitu järgmist sarnase sisuga eelnõud, mis järgnevate aastate jooksul parlamendile esitati. Willet üritas oma mõtet Ühendkuningriigis populariseerida kuni oma surmani 1915. aastal.
Esimesena maailmas hakkasid suveaega kasutama Kanadas asuva Port Arthuri elanikud 1908. aastal. Tegemist oli vaid regionaalse nähtusena ning üleriiklikku kellakeeramispoliitikat ei sündinud. Üleriigiline suveaeg kehtestati esimest korda Saksamaal ning Austria-Ungaris 30. aprillil 1916. Kellakeeramise eesmärgiks oli kokku hoida kivisütt, mida parajasti Esimeses maailmasõjas osalenud riikidel nappis.
Allikas: Vikipedia
