Sel nädalal aktiveerusid taas Eesti inimestele helistavad kelmid, kes tutvustavad end panga töötajana ja petavad välja raha. Politsei kutsub inimesi üles tähelepanelikkusele.
Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Rainet Juuse sõnul rauges veebruaris end panga töötajana tutvustavate kelmide tegevus, kuid on nüüd taas aktiveerunud. „Kelmid viisid oma tegevuse mõneks ajaks mujale. Näiteks kuulsime kolleegidelt Lätis, et sealseid inimesi on rohkem sihikule võetud. See võib olla seotud sellega, et Eesti inimesed olid teadlikumad ja kelmidel oli vähem õnne. Pärast väikest pausi üritatakse nüüd jälle Eesti inimestelt raha välja petta,“ rääkis Juuse.
Kui varasemalt jäljendasid kelmid panga infotelefoni numbrit, siis nüüd saabuvad kõned eri suunakoodidega või hoopis tundmatult numbrilt. „Võõrale numbrile vastates tuleb igal juhul olla tähelepanelik ja säilitada kriitiline mõtlemine, mis tahes juttu teisel pool räägitakse. Kui kelm ütleb, et teie kontol on tehtud kahtlasi tehinguid, siis tasub ise internetipanka sisse logida või helistada panga ametlikul numbril ja paluda seda infot kontrollida,“ hoiatab kriminaalbüroo juht.
Kelmid üritavad inimestelt välja petta ligipääsu pangakontole. „Selleks palutakse inimesel kinnitada oma isikukood või panga kasutajatunnus. Seejärel palutakse sisestada Smart-ID paroolid. Kelm selgitab, et seda on vaja pangakontol turvalisuse tagamiseks, tegelikkuses saadakse reaalajas ligipääs inimese pangakontole ning sealt kantakse üle raha oma kontrolli all olevatele kontodele,“ selgitas Juuse petuskeemi. Kelmid vestlevad vene keeles.
Politseile teadaolevalt on sel nädalal sellise petukõne saanud ligi 40 inimest. Enamasti ollakse teadlikud ega lasta ennast petta.
Politsei teeb koostööd pankadega, et neid kelmusi tuvastada ja ennetada. „Siiski peab iga inimene ise olema äärmiselt tähelepanelik ja teadlik tehingute osas, mida ta internetipangas teeb. Kui olete sellise kõne saanud, siis kontrollige üle, kes teile helistas, vajadusel helistage tagasi panga ametlikul numbril,“ soovitas Juuse.
Taoline petuskeem hakkas levima 2020. aasta juulis. Mullu pöördus sellise kelmuseskeemi tõttu politseisse 193 inimest, kellele tekitati kahju kogusummas üle 624 000 euro. Jaanuaris registreeris politsei veel 50 sellist kuritegu, kahjusummas üle 239 000 euro. Veebruaris teatati politseile kaheksast juhtumist, mille kahju oli ligi 31 000 eurot.
