Aasta lõpus on paslik visata taas pilk peale suuremate linnade kinnisvarahindadele. Milline oli aasta suurim tõusja? Millise linna korterite väärtus on kõige rohkem kasvanud peale majandussurutist? Haapsalu kinnisvara keskmine ruutmeetri hind on aastaga odavnenud 7,4 protsenti.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et väiksemaid aastaseid tõuse-langusi pole põhjust üle hinnata, sest oma osa mängib keskmise hinna kujunemisel ka tehingute struktuur. „Antud tabel näitab aga ilmekalt, millised linnad on pikas perspektiivis oma väärtust taastanud ja millised on ilmselgelt turul järeljooksiku rollis. Kinnisvarahinnad on lakmuspaberiks terve linna arengule ja konkurentsivõimele,“ selgitas ta.
Sooman märkis, et üheks erandiks nimekirjas on Pärnu, millega liideti vahepeal hulganisti odavama hinnatasemega valdasid, vastasel juhul oleks selle hinnatõus masu põhjaga võrreldes ka mõnevõrra kõrgem olnud.
„Võime ka küsida, kas suurima kasvu teinud Eesti keskel paiknev Paide on siis ka Eesti kinnisvarasektori keskpunkt. Muidugi mitte, kuid tõus indikeerib selgelt, et hoolimata suurest majanduskriisiaegsest hinnalangusest nähakse Paides, nagu ka Rakveres ja mõneski teises väikelinnas, suurt perspektiivi,“ lisas ta.
| Hind põhjas €/m² | 2018 nov €/m² | 2019 nov €/m² | Aastane muutus % | Tõus alates põhjast % | |
| Paide | 113 | 431 | 499 | 15,8 | 341,6 |
| Rakvere | 209 | 642 | 801 | 24,8 | 283,3 |
| Jõgeva | 85 | 246 | 293 | 19,1 | 244,7 |
| Võru | 214 | 469 | 665 | 41,8 | 210,7 |
| Kuressaare | 346 | 915 | 1019 | 11,4 | 194,5 |
| Tallinn | 701 | 1777 | 2020 | 13,7 | 188,2 |
| Rapla | 303 | 820 | 832 | 1,5 | 174,6 |
| Haapsalu | 292 | 849 | 786 | -7,4 | 169,2 |
| Viljandi | 250 | 718 | 601 | -16,3 | 140,4 |
| Tartu | 647 | 1342 | 1467 | 9,3 | 126,7 |
| Valga | 63 | 132 | 132 | 0,0 | 109,5 |
| Pärnu | 584 | 1019 | 1177 | 15,5 | 101,5 |
| Narva | 246 | 415 | 465 | 12,0 | 89,0 |
| Jõhvi | 107 | 207 | 181 | -12,6 | 69,2 |
| Kohtla-Järve | 55 | 67 | 80 | 19,4 | 45,5 |
| Põlva | 254 | 439 | 364 | -17,1 | 43,3 |
Allikas: Pindi Kinnisvara, Maa-amet
Kinnisvaraindeks lajatas jälle uue rekordi
Eesti kinnisvarahinnad on jällegi ajaloo kõrgeimad – 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis novembris 4% võrra ja jäi pidama rekordilisel tasemel 1607 €/m².
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et hindadest olulisem on aga tehinguaktiivsus. „Tehingute arv püsinud stabiilsena juba mitu aastat ja see on oluline indikaator, et turg toimib omas rütmis,“ lisas ta.
Oktoobris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1552 €/m². Kui oktoobris tehti indeksilinnades 1446 korteriomandi tehingut, siis novembris oli tehingute arv 1206.
Võrdluseks – 2018. aasta novembris tehti indeksilinnades 1323 korteriomandi tehingut.
Võrreldes varasema hinnatipuga oktoobris 2019 on indeks 4 protsenti kõrgem. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 157 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
