Neljandas kvartalis aeglustus nii keskmise kui ka mediaanpalga kasv. Mediaanpalk ulatus eelmise aasta lõpus 1600 euroni ja tõusis aastaga 10 protsendi võrra.
Avalikus sektoris tõusis keskmine palk neljandas kvartalis kaks korda kiiremini kui erasektoris. Keskmine töötasu suurenes avalikus sektoris aastatagusega võrreldes 16 protsenti ja erasektoris 8 protsenti. Nii suur palgakasvude erinevus ei ole pikemas plaanis jätkusuutlik.
Palgakasv oli kiire pea kõikides valdkondades. Kõige rohkem tõusis palk õpetajatel, kultuuritöötajatel, loomaarstidel, hooldajatel ja kulleritel.
Sel aastal kerkib keskmine brutopalk Swedbanki prognoosi järgi 7 protsendi võrra. Palgakasv aeglustub oluliselt, kuna nõudlus tööjõu järele on vähenenud ja ettevõtete majanduslik olukord kehvemaks muutunud. Müügitulu langus sunnib ettevõtteid tegevuskulusid koomale tõmbama. Eelmisel aastal vedas palgakasvu avalik sektor, kuid sel aastal peaks ka seal töötasude tõus pidurduma.
Kuigi palgad kasvavad hindadest taas kiiremini, võtab ostujõu taastumine aega.
Keskmise netopalga ostujõud on endiselt 7 protsenti väiksem kui kaks ja pool aastat tagasi, kui hinnatõus erakordselt kiireks muutus.
Sel aastal kasvab keskmise netopalga ostujõud vaid 2 protsendi võrra, sest hinnatõus on endiselt üsna tugev. Ostujõud jõuab kiire inflatsiooni eelse tasemeni alles 2025. aasta algul, kui keskmine netopalk tõuseb märgatavalt tulumaksuvaba palgaosa kasvu tõttu.
