Avalikkuses on peamiselt juttu valitsusliidu planeeritavast pensionireformist, aga vähem on räägitud ühest teisest seaduseelnõust, mis jõustumisel tooks olulisi muudatusi pensionite väljamaksmisel. Selle eelnõu on algatanud opositsioon ehk Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonid.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas saatis “kogumispensionideseaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu” valitsusele arvamuse saamiseks 8. oktoobril.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kehtiv väljamaksete kord, mis sisuliselt annab ainsaks väljamaksevõimaluseks kindlustuslepingu, on liiga jäik ja seda võib pidada peale 2019. aasta sügisest kehtima hakanud muudatusi kogumispensioni süsteemi suurimaks probleemiks. Seetõttu loob eelnõu suurema paindlikkuse kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning võimaldab teatud selgelt piiritletud juhtudel varade vajaduspõhist kasutamist ka kogumise faasis.
Ühe muudatusena peaks tekkima võimalus teha erandkorras väljamakseid enne pensioniiga, võimaldades tavakorras väljamakseid kindlustuslepingu, fondipensioni, ühekordse osalise või täieliku väljamakse või nende valikute kombinatsioonina.
Samuti tekiks võimalus II sambasse kogutud raha erandkorras kasutusse võtta enne pensioniiga järgmisel juhtudel:
- täieliku töövõimetuse tekkimisel
- töötuks jäämisel eelpensioni eas (teatud piirangutega, nt peale töötuskindlustusmaksete lõppemist, lubatud raha osaline väljavõtmine regulaarsete maksetena)
- raske haiguse ravi rahastamiseks
Muudatuste tulemusena oleks osakuomanikul õigus vanaduspensioni ea saabumisel sõlmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida fondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset või osalist väljamakset pensionifondist või soovi korral kombineerida eri võimalusi, näiteks teatud mahus leppida kokku fondipension, ning lisaks taotleda osalist väljamakset pensionifondist.
Samuti säiliks võimalus osakuomanikul, kelle osakute väärtus on võrdne või väiksem kümnekordse rahvapensioni määraga, nõuda osakute tagasivõtmist ja taotleda ühekordset väljamakset.
Enne vanaduspensioni iga (töötuks jäämisel eelpensioni eas või raske haiguse tõttu) oleks osakuomanikul võimalus sõlmida pensionileping või leppida kokku fondipension või taotleda ühekordset väljamakset pensionifondis või võimalusi omavahel kombineerida.
Veel üks muudatustest tühistab kehtiva põhimõtte, kus õigus ühekordseks väljamakseks tekib juhul, kus kogutud fondiosakute väärtus jääb alla 10 rahvapensioni määra. Eelnõuga antakse inimesele õigus ühekordse või osalise väljamakse võimaluse kasutamiseks vastavalt oma äranägemisele ning teda motiveeritakse kasutama võimalikult pikka väljamakselahendust läbi kohaldatava maksurežiimi.
Eelnõu sisukokkuvõte
Tsiteering eelnõu seletuskirjast:
“Eesti sotsiaalsüsteemi suurimaks kitsaskohaks on elanikkonna vananemisega paratamatult kaasnev pensioni- ja tervishoiukulude kasv järgnevate aastakümnete jooksul. Üksnes jooksval finantseerimisel (riiklik I sammas) põhinev pensionisüsteem ei suuda tagada vananeva elanikkonnaga ühiskonnas adekvaatse suurusega (vähemalt 40% keskmisest palgast) pensione.
Juba praegu on üksi elavate Eesti pensionäride vaesusrisk Euroopa Liidu kõrgeim. Ilma kohustusliku kogumispensionita ei ole vaesusriski vähendamine võimalik. Vastupidi – see suureneb. Uurimuse kohaselt suureneb tulevikus II samba maksete osatähtsus kogu pensionis – 1990. aastatel sündinutel on see 45%, samas kui 1960. aastatel sündinutel on see kuni 20%. Lihtne arvutus näitab, et 2002. aastal II sambaga liitunu, kes on teeninud keskmist palka ja kelle investeeringud on teeninud 2002-2019 keskmist tootlust (3,7%), on kogunud pensioniõigusi rohkem kui ainult I sambaga liitunu – vastavalt 335€ ja 304€. Eeldades keskmise palga kasvu 3% ja sama keskmist tootlust 3,7% oleks kogunenud pensioniõigused aastal 2046 (44 aastat staaži) vastavalt 1411€ ja 1071€ II sambaga liitunu kasuks.
Olenevalt vananemisprotsessi kiirusest võib pensioni suurus hakata kiiresti vähenema ka reaalsuuruses või tekib väga tuntav surve maksude tõstmiseks, mis omakorda pärsib majanduskasvu ja seega ka maksutulusid ja neist sõltuvaid pensione.
Värskeima rahvastikuprognoosi kohaselt halveneb 65+ aastaste suhe tööealistesse (20-64) praeguselt 1:3 suhtelt aastaks 2040 suhtele 1:2,1. Need demograafia trendid määravad ka majanduspoliitilised valikud. Ilma kohustusliku kogumispensionita tuleb tänase keskmise palga ja keskmise pensioni suhte säilitamiseks tõsta oluliselt sotsiaalmaksu või leppida väiksema, vaid vaesusriski katva pensioniga või tõsta oluliselt pensioniiga või suurendada märkimisväärselt sisserännet.
Rahaliselt oleks praeguse keskmise pensioni ja keskmise palga suhte säilitamiseks ilma makse või pensioniiga tõstmata aastal 2040 pensionikassa ca 500 miljonilises puudujäägis, mis on võrdne ca 1,8% tänasest SKP-st. Kokku ulatuks pensionikassa puudujääk 2020-2040 ca 6 miljardi euroni ehk 22% 2018. aasta SKP-st. Maksutulusid tõstmata või kulusid vähendamata suureneks samavõrra riigivõlg.
Eelnõuga muudetakse paindlikuks kohustusliku kogumispensioni väljamaksete süsteem ning parandatakse inimeste informeeritust nende pensioniõiguste ja -valikute osas.”
Eelnõu sisuga saab täpsemalt tutvuda siit.
