Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 273 871 noort vanuses 7—26 aastat, mis on 20,6% kogurahvastikust. Noorte arv suurenes aastaga vaid Harju maakonnas. Läänemaal vähenes noorte arv 62 võrra.
Kõige rohkem elab noori Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas ning kõige vähem Põlva, Lääne ja Hiiu maakonnas. Protsentuaalselt kaotasid viimase aastaga kõige rohkem noori Jõgeva, Hiiu ja Põlva maakond.
Läänemaal oli 2019. aastal 3988 noort vanuses 7-26. Tänavu on neid 3916. Enim on noori rahvastikust Haapsalu linnas – 19,8 protsenti. Lääne-Nigulas on see protsent 18,4, Vormsis 10,6.
Statistikaameti juhtivanalüütik Ethel Maasing ütleb, et viie aastaga on Eestis elavate noorte arv vähenenud ligi 5000 võrra. „Põhjuseks on see, et noorte vanuserühmast on kasvanud välja laulva revolutsiooni ajal sündinud lapsed. Lisaks jõuavad noorte vanuserühma lapsed, kes on sündinud 2012. aastal, mil Eestis nägi ilmavalgust ligi 4000 last vähem kui 20 aastat varem,“ lausub Maasing.
Mullu püsis noorte sisseränne Eestisse võrreldes 2018. aastaga sarnasel tasemel, siit lahkus aga ligi tuhat noort enam. „Eestisse asus 2019. aastal elama 4283 ja siit lahkus 3675 noort vanuses 7—26 aastat. Arvuliselt lahkus välismaale kõige rohkem noori Harjumaalt, kuid sinna tuli neid ka teistest riikidest palju asemele,“ lisab Maasing.
Riigisisese rände tulemusel võitsid eelmisel aastal noori vaid Harju (1358) ja Tartu (45) maakond. Kõige rohkem noori lahkus siserände tulemusel Ida-Viru, Põlva, Jõgeva ja Valga maakonnast.
