Esimest korda Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali ajaloos on publikupreemia ja parima Eesti žanrifilmi auhinna laureaat üks ja seesama – Sander Marani õuduskomöödia „Mootorsaed laulsid”.
Verivärske film, milles üks krutskeid täis verine mootorsaemõrtsukas keerab värske armastajapaari elu pea peale, lükates käima hullumeelse seikluste rägastiku, esilinastus festivali avamisel.
„Filmi linastumine on tunnistus režissööri erakordsest pühendumusest ja eneseohverdusest, kuid selle edu näitab, et see oli seda väärt. Oleme juba saanud tagasisidet, et tegu oli kõige meeleolukama avafilmiga seni ja töötame nüüd edasi selle nimel, et see hullumeelne projekt võimalikult paljude vaatajateni tuua,” ütles kümme aastat tehtud filmi produtsent Kaur Maran.
Kolmandat aastat järjest selgus publikupreemia võitja veebihääletusel, kus vaatajad said filme hinnata nelja emotsiooniga: õudne, rõve, kurb ja mõnna – „Mootorsaed laulsid” kogus neid ülekaalukalt kõige rohkem.
Peale selle võitis „Mootorsaed laulsid” ka parima Eesti žanrifilmi auhinna. „See on film, milles iga detail mängib suurt rolli. Karaktereid on seinast seina ja iga tegelane sobib valatult oma rolli. Tiitli pälvis see tänu suurepärasele muusikale, mis jääb veel pikalt kummitama. Lisaks õnnelik lõpp, mida poleks osanud oodata,” resümeeris žürii, kuhu kuulusid Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased Mia Rahel Kander, Ralf Lamp, Margret Karm, Mart Villem Kelner ja Lisandra Sommerman.
Eesti kinodesse peaks „Mootorsaed laulsid” jõudma aasta lõpus.
Pikkadest filmidest kandideerisid Eesti parima žanrifilmi tiitlile veel Rainer Sarneti „Nähtamatu võitlus”, Rasmus Merivoo „Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas” ja Mart Sanderi „Dr Sanderi uneteraapia” ning lühifilmidest Johannes Magnus Aule „Mitme näoga puu”, Ivar Murru „Kihnu maraton”, Franz Malmsteni „Sulavõim” ja Katariina Škurinski „Sireen”.
Georges Mélièsi järgi nime saanud Euroopa lühikeste fantaasiafilmide võistlusprogrammi võitis hollandlanna Nina Gantzi animafilm „Wander to Wonder”.
„Julge segu komöödiast, tragöödiast ja isegi horrorist. Täpselt üles ehitatud, kuid siiski hooletult kaootilisel filmil on kõhe alatoon, mis toob täiuslikult esile tegelaste eksliku inimlikkuse. Autoril on õnnestunud kõik elemendid kokku sulatada, säilitades siiski intiimse mõõtme,” põhjendas žürii, kuhu kuulusid Hollandi režissöör Niels Bourgonje, Rain Rannu ja Andris Feldmanis.
Võidufilm hakkab kandideerima Euroopa parima fantaasiafilmi auhinnale Kuldne Méliès.
Ära märgiti Prantsuse režissööri Paul Chadeissoni film „Solstice-5”.
Stanislaw Lemi nimelise Navigaator Pirxi ulmefilmi auhinna sai Alex Topalleri ja Daniel Shapiro lühifilm „Põgenemiskatse”.
„Ainuüksi tehnilised täiuslikkusest ei piisa, filmi kui terviku õnnestumiseks peavad tasakaalus olema kõik komponendid, eelkõige on lisaks visuaalile aga tarvis ka lugu. Lugu, mis köidab ja sunnib jälgima, kaasa elama. Parima ulmefilmi auhinna „Navigaator Pirx” pälvinud lugu tuletab meile meelde paraku tänapäevalgi ikka veel aktuaalset tõika, et heaoluühiskonnas kasvanud inimesed, kes pole kunagi kokku puutunud kurjuse ja vägivallaga, ei ole pahatihti võimelised sellest ka aru saama ja sellele adekvaatselt reageerima. Kirjandusklassikasse kuuluval vendade Strugatskite romaanil „Põgenemiskatse” põhinev stsenaarium ja korralik teostus tagasid tervikliku teose,” kõlas Eesti Ulmeühingu žürii põhjendus.
Žüriisse kuulusid Veiko Belials, Ene Kallas ja Jüri Kallas.
Ühtlasi andis HÕFF eilsel lõpetamisel välja tänavuse Nüri Kirve ehk aasta halvima õudusfilmi auhinna, mille sai „Karupoeg Puhh: veri ja mesi”. Järgnesid „Nunn II” ja „Vaimude väljaajaja: usklik”.
Enne HÕFFi toimunud rahvahääletusel osales ligemale 300 inimest ja arvesse läksid kõik 2023. aastal Eesti kinolevisse jõudnud õudusfilmid.
Nüri Kirve võttis vastu „Karupoeg Puhhi: vere ja mee” levitajafirma Unlimited Media juht Erkki Joasoon.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali esitlesid Haapsalu linn ja Elisa. Elisa panustab eesti kultuuri jätkusuutlikku püsimisse, luues ja pakkudes kodumaist audiovisuaalset toodangut ning toetades filmikunsti.
Järgmisel aastal tähistab HÕFF 20. sünnipäeva.
Vaata HÕFFi fotogaleriisid siit.
