Sotsiaalministeerium teatel jäävad ravimid üle Eesti kättesaadavaks ka pärast apteegireformi üleminekuaja lõppu. Hulgimüüjatest apteegiomanikke esindav Eesti Apteekide Ühendus eksitab inimesi ja külvab alusetut hirmu. Selle ainus eesmärk on mõjutada riigikogu muutma ligi viis aastat tagasi jõustunud seadust hulgimüüjate äri huvides, märgib ministeerium.
„Apteegireformi lõpusirgel on ravimite hulgimüüjatele kuuluvaid apteegikette esindav Eesti Apteekide Ühendus ja selle juht, Magnumi kvaliteedidirektor Timo Danilov asunud hirmutama Eesti inimesi ravimite kättesaadavuse katkemisega. Selline inimeste eksitamine on lubamatu ja vastutustundetu,“ ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske.
„Meil on juba täna üle 200 proviisorite osalusega apteegi,” jätkas Priske. “Seaduse nõuetele seni mittevastavad apteegid asuvad eeskätt suuremates linnades. Kui hulgimüüjatele kuuluvad apteegid tegevuse lõpetavad, tekib lisaks olemasolevatele proviisorapteekidele juba üksnes turunõudluse tõttu neid kindlasti ka juurde. Selge on ka see, et kui mõne suurema linna, näiteks Tallinna või Tartu südamest mõni apteek kaoks, ei mõjuta see kuidagi ravimite kättesaadavust.“
1. oktoobri seisuga on üle Eesti enam kui 200 proviisori osalusega apteeki, täielikult vastab nõuetele 167. Sotsiaalministeerium on koostöös Ravimiametiga kaardistanud piirkonnad, kus tänase seisuga nõuetele vastavad apteegid puuduvad ning nendega töötatakse eraldi, et aegsasti lahendused leida.
„Inimeste tervis ei tohi olla kauplemise objekt. Nagu praegu näeme ja tõdeti ka riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil 24. septembril, võimaldab ravimite jae- ja hulgimüügi koondumine kitsasse omanikeringi selle teenusega manipuleerida ning esitada riigile ultimaatumeid oma äriliste eesmärkide saavutamiseks. Ravimitest ilmajäämisega hirmutamine üksnes kinnitab vajadust ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamiseks,“ ütles kantsler Marika Priske. „Selle asemel, et tegeleda allesjäänud üleminekuajal nende tegevustega, milleks riigikogu üleminekuaja andis, on asutud hirmutama meie kõige haavatavamaid – patsiente. Sellise tegevuse ainus eesmärk on mõjutada riigikogu muutma seadust kitsa ringi suurärimeeste huvides.“
Eesti Uuringukeskus OÜ ja Norstat Eesti AS uuringust selgus, et enam kui kolmveerand (77%) Eesti elanikest ootavad, et apteegid oleksid oma tegevuses (nt ravimite valik ja kaupade paigutus apteegis, toodete reklaam) sõltumatud ravimite hulgimüüjate ärihuvidest. Proviisorite sõltumatust ei pidanud oluliseks vaid 6% vastanutest.
2020. aasta 1. aprillil jõuab lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusel lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteekide pidamise õigus jääb üksnes proviisoritele.
