Hea film ei ole ainult ajaviide. See on võimalus vaadata peeglisse — näha tuttavaid kohti, kuulda oma keelt ja tajuda, kuidas lugu kõnetab just meid. Eesti filmid on viimastel aastatel muutunud järjest sisukamaks ning tundlikumaks, avades teemasid, mis puudutavad meie igapäevaelu: elu maal ja linnas, perekonnasuhted, sisemised kriisid ja unistused. Millised filmid annavad kõige paremini edasi seda, mis tunne on elada siin, Eestis?
Elu ekraanil, maal ja linnas
Eesti filmis on sageli kesksel kohal elukeskkond — kas siis küla, väikelinn või pealinn. Tanel Toomi Tõde ja õigus toob ekraanile karmi talu- ja maarahva elu, võitluse maa, töö ja õiguse eest. Teiselt poolt peegeldab Ükssarvik tänapäeva linnastunud Eestit, kus ideed, äri ja identiteet põrkuvad. Mõlemad loovad pildi meist, lihtsalt eri vaatenurgast. Sellised filmid aitavad mõista, kuidas keskkond kujundab meie unistusi ja valikuid.
Eesti perekond – kokkukasvamine ja lahknemine
Paljud sügava mõjuga Eesti filmid tegelevad perekondlike suhetega. Võta või jäta räägib isast, kes jääb ootamatult üksikvanemaks, ja tõstatab küsimusi vastutusest, armastusest ja täiskasvanuks saamisest. Seltsimees laps seevastu näitab lapse pilgu läbi, kuidas poliitilised olud mõjutavad peresid ja kujundavad elukäiku. Need lood on sügavalt isiklikud, ent samal ajal laiemalt kõnelevad — nagu paljud Eesti filmid, mis puudutavad südant ilma liigse sentimentaalsuseta.
Vaimne tervis ja vaikuse keel
Viimastel aastatel on Eesti filmis hakatud rohkem rääkima ka vaimsest tervisest. Skandinaavia vaikus on intiimne ja vaikne film, mis uurib traumade ja vaikimise vahelist pinget. Roukli seevastu käsitleb isolatsiooni ja sisemisi konflikte läbi aeglase, meditatiivse tempo. Need filmid ei pakata dialoogidest ega tegevusest, aga neil on ruumi hingata. Just tänu sellele suudavad nad jääda pikemaks ajaks vaataja mõtetesse.
Film ja mälu – meie ühine lugu
Igal rahval on oma lood, kuid need püsivad elavana vaid siis, kui neid räägitakse. Eesti filmid on viimastel aastatel hakanud aina teadlikumalt tegelema meie ühismälu kujundamisega. Olgu selleks Estonia tragöödia (Estonia – õnnetuse peasüüdlane) või 1940ndate küüditamised (Risttuules) — need filmid ei lase meil unustada, kust me tuleme. Samal ajal aitavad nad mõista ka seda, kuidas minevik mõjutab tänapäeva. Film ei ole siin ainult kunstivorm, vaid ka mälu hoidja ja looja.
Miks on just Eesti filmid nii tähenduslikud?
Kui me vaatame Eesti filme, siis me ei vaata lihtsalt võõrast maailma. Me näeme oma tänavaid, oma inimesi, oma kõhklusi ja rõõme. Need lood on kirjutatud meie rütmis ja räägivad asjadest, mida me muidu ei oska sõnastada. Ja see annab neile kaalu — mitte ainult kunstilises, vaid ka isiklikus mõttes. Film Estonia andmetel valmib Eestis igal aastal järjest rohkem filme, mis suudavad kõnetada nii kodumaist kui ka rahvusvahelist vaatajat.
Kus neid vaadata?
Õnneks ei pea enam ootama kinoseanssi, et head Eesti filmi näha. Paljud filmid on kättesaadavad voogedastusplatvormidel. Samuti tasub vaadata ERR-i kultuuriportaali arhiive või uurida PÖFF-i programmi, kus kodumaisele filmile sageli eraldi tähelepanu pööratakse. Värsket teavet ja soovitusi leiab ka Eesti Filmi Andmebaasist.
Lõppsõna
Eesti filmid räägivad meile meist endist — vahel otse, vahel läbi vaikuse või poeetilise pildi. Nad ei pruugi alati olla kerged, aga just seetõttu nad jäävadki meelde. Kui tahad vaadata midagi, mis puudutab päriselt, siis vaata Eesti filmi. Võib-olla näed seal midagi, mida sa endas varem ei märganud.
