Eesti majanduse prognoosimine kipub ka rahuajal rohkem esoteerika kui tõsiteaduse poole kalduma. Praegused sündmused on ennustamise veelgi keerulisemaks muutnud, ent amet kohustab ja majandusprognoosi on uuendanud ka SEB, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Majanduslangus või mitte?
Lõppeval nädalal avaldasid oma majandusprognoosid nii Eesti Pank kui SEB, kellele peagi on järgnemas veel mitmed siinset majandust prognoosivad institutsioonid. Tavapärase ülima konsensuslikkuse asemel, võib sel korral oodata tulevikunägemuste mõningast lahknevust.
Neist märkimisväärsem on vast küsimus, kas Eesti majandust ootab sel aastal ees tõus või langus? Just teist stsenaariumit peab tõenäoliseks keskpank, kelle värske prognoosi järgi SKP sel aastal kahaneb – küll marginaalse 0,4% võrra.
SEB vaatenurk on mõnevõrra optimistlikum, ennustades languse asemel SKP suurenemist napi 0,6% võrra. Tõele au andes ei ole hinnangute erinevus muidugi suur ja praegu majanduse tuleviku osas valitseva ebakindluse tõttu saab aasta jooksul prognoose ilmselt veel mitmel korral üle vaadata.
Oluline on rõhutada, et nigel SKP number ei lähe tõenäoliselt kokku meie tunnetusliku kogemusega selle aasta majanduskliimast. Nimelt räägitakse SKPst reeglina püsihindades, s.t. juba inflatsiooniga korrigeerituna. Nominaalne SKP ehk „tavalistes“ eurodes mõõdetud majanduskasv saab olema tänavu vägagi kiire, hinnanguliselt umbes 10%. See tähendab, et tavainimese vaates jääb seis majanduses esmapilgul ikkagi heaks
. Suurenevad nii ettevõtete tulud kui palgad ja majandusaktiivsus püsib kõrge. Ent peamine kurja juur saabki olema just hinnatõus. SEB prognoosi põhjal kasvavad tarbijahinnad tänavu lausa 11,5%, mis oleks kiirem hinnatõus alates varastest 1990ndatest. Loomulikult on praegustest prognoosides palju ebakindlust ja tegelik inflatsioon võib osutuda nii madalamaks, kuid kahjuks ka kõrgemaks.
Ootame eratarbimise reaktsiooni
SEB tagasihoidliku majandusprognoosi üheks peamiseks süüdlaseks on eratarbimise napp kasv. SKPst pea poole moodustav eratarbimine kasvab sel aastal vaid 0,8% võrra – põhjuseks muidugi inflatsioon. Toidukaubad ja energia moodustavad Eestis pere-eelarvest enam kui kolmandiku ja kui hädavajalike kulutuste hind ikkagi 15-30% tõuseb, siis on paratamatu, et tarbimise suurendamiseks jääb raha napilt.
Teisalt ei saa välistada, et tegelikkus osutub ka paremaks. Nimelt on majapidamised suutnud siiani kõrget inflatsiooni üsna edukalt eirata. Tarbijahinnaindeksi kasvu on saanud kahekohalise protsendiga mõõta juba neli kuud järjest, ent sellele vaatamata on jätkunud tarbimise väga kiire kasv. Jaekaubanduse mahuindeks, kust inflatsiooni mõju juba maha lahutatud, kasvas näiteks jaanuaris pea 8% ja veebruaris 4%. Sarnaselt kasvab väga kiiresti kodumaiste teenuste tarbimine, mida soosib koroonapiirangute kadumine.
Üllatavalt tagasihoidlik on vaatamata sõjale olnud ka tarbijakindluse langus.
Majapidamiste tarbimisvõimet toetab endiselt palgakasv, kuid ka varasem väga kõrge säästmismäär. Kuigi sõjapõgenike sisenemine tööturule hakkab madalamalt tasustatud ametite puhul palgasurvet vähendama, algas aasta paljude töötjate jaoks suure palgatõusuga, mida nüüd on võimalik kasutada kasvavate kuludega toime tulemiseks. Lisaks sissetulekute suurenemisele aitab hinnatõusu korvata senine väga kõrge säästmismäär.
Eraisikute säästud pangakontodel on järjepidevalt kasvanud umbes 15% tempos eelmise aastaga võrreldes. Nüüd tuleb küll leppida sellega, et päris nii suurt osa sissetulekutest majapidamistel sel aastal kõrvale panna ei õnnestu.
Investeeringud vähenevad
Üks vähestest SKP komponentidest, mis tänavu tõepoolest kukub on investeeringud, seda eriti just ehitistesse ja rajatistesse. Ühelt poolt mõjutab meid mullune kõrge võrdlusbaas. Teisalt olid juba enne sõja algust paljud ehitajad kimpus sellega, et ehitushindade tõus hakkas tellijatele üle jõu käima. Sõja puhkemine on sellele ainult õli tulle valanud, sest Venemaa puit ja metall jääb nüüd ehitajatele kättesaamatuks. Juba praegu on kuulda, et mitmed, sh riiklikud, ehitusprojektid on edasi lükatud määramatusse tulevikku. Samas on ka selge, et kui kõik tellijad järjepanu projektidest loobuvad, siis leevenevad ka ehitushinnad – tööd ja tellimusi vajavad nii ehitajad kui ka ehitusmaterjali tootjad. Küll tekib uus tasakaalupunkt oluliselt madalamale tasemele, kui olid ehitusmahud eelmisel aastal.
Väliskaubanduses liiga palju ei muutu
Hetkel ei tundu tõenäoline, et Ukraina sõda suudaks väga suurt kahju põhjustada Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandustele. Eesti eksport Venemaale, Ukrainasse ja Valgevenesse oli tagasihoidlik ja ka meie teiste kaubanduspartnerite seotus nende riikidega polnud ülemäära suur.
Kindlasti kahjustab meie kaubanduspartnerite majandust kiire hinnatõus, ent meist jõukamates riikides on selle mõju nõudlusele tagasihoidlikum. Sellest tulenevalt tasub Eesti ekspordi tänavuse kasvuväljavaate osas jääd pigem optimistlikuks. Abiks on ka see, et kallite hindade tõttu tuuakse importkaupa Eestisse varasemast veidi vähem ehk netoeksport paraneb.
